KEVAD TOSKAANAS - KAHEKSAS PÄEV

KAHEKSAS PÄEV - 17. aprill 2026

Ärkasin täna hommikul kella poole kaheksa ajal. Mõtlesin, et enne jooksma minekut teen ära meie öisele tagasilennule check-ini. Pusisin ja pusisin seal, aga millegipärast ei saanud ma seda teha. Väga kummaline tundus mulle. Ei olnud isegi sellist kohta, kus saaks seda teha. Ja siis jäi mu pilk korra uuesti peatuma lennukuupäevale ja kellaajale ning lõpuks tabas mind kergemat sorti šokk: meie lennuk lahkus just Milaanost Tallinna poole!!! Jooksma minemine ei tulnud enam mõttessegi. Läksin Katariina ja Eliisabeti tuppa. Mõlemad olid juba üleval, Katariina dušši all. Rääkisin Eliisabetile selle päris halva uudise ära. Halva selles mõttes, et meil tuli leida nüüd koju saamiseks mingi muu viis, mis eelkõige tähendas uusi väljaminekuid uute lennukipiletite näol. Ning nende ootamatute väljaminekutega olime ju oma reisi ka alustanud.

Eliisabet reageeris väga asjalikult ning hakkas kohe otsima uusi pileteid. Lendama pidime Milaanost, sest auto pidime ikkagi sinna tagasi viima. Varsti tuli Katariina pesemast ning kuulis samuti uudist. Asus Eliisabetile appi. Läksin Karli otsima. Tema küll veel peaaegu magas. Aga reageeris samuti väga rahulikult. Vahepeal oli Eliisabet leidnud variandi, kus lennuk väljus isegi varem kui meie arvatav lend oleks väljunud. Meie oma peas pidime minema lennukile homme varahommikul kella seitsme ajal (tegelikult siis ikkagi täna hommikul), aga nüüd uus lend väljuks kella kahe ajal öösel Vilniusesse ning sealt teise lennuga edasi Tallinna. Meie õige lend läks otse Tallinnasse, kuid kokkuvõttes kohalejõudmise aeg väga ei erinenud. Otsustasime kiiresti, et ostame need piletid ära! Lisaks pidime võtma ju ka veel ühe äraantava pagasi, sest olime ju tulles ostnud selle kamba peale. Piletite ostmisega tuli aga järgmine probleem: selgus, et meil oli internet siin väga kehv ning kuidagi ei õnnestunud selle protsessiga lõpule jõuda.

Vahetasime asukohta mitu korda. Vahepeal pakkisime kiirkorras asju. Hingasime kõik kergendatult, kui Eliisabetil lõpuks õnnestus saada kinnitus õnnestunud piletiostu kohta. Ega enne hoidsimegi kõik hinge kinni... Kogu ülejäänud seltskond, kes aga ärgates sai info meie järjekordse reisiäparduse kohta, elas meile kogu hingest kaasa. Sest kui esialgse plaani järgi pidime me hakkama sõitma Milaano poole kuskil kella kolme-nelja ajal pärastlõunal, siis nüüd pidime startima hiljemalt kell 11.00. Aga pole halba heata: poleks me ärasõidupäeva segamini ajanud, oleksime jäänud ilma eilsest matkast! Kiire hommikusöök, väike paanika asju pakkides. Loodetavasti sai ikka kõik kaasa. Aga me olime esimesed lahkujad ehk siis viimased saavad maha unustatud asjad meile järele tuua hiljem. Aga enne, kui me saime lahkuda, tuli meil teha ära perepilt. Eile õhtul olimegi leppinud kokku, et me koguneme fotosessiooniks täpselt kell 11.00. Siis me ju ei teadnud veel, et peame ootamatult tekkinud kiiruga lahkuma mitmeid tunde varem...

Nüüd olid meie asjad pakitud ja autos ja ootasime pereliikmete kogunemist. Osasid pidi veel äratama ja natukene tagant utsima. Aga lõpuks olime me kõik rivistunud meie villa meeletult uhke visteeria ehk hiina sinivihma ette trepile. Pildistamiseks panime minu kaamera automaatse võtte peale ja proovisime siis kõik hästi kenad, vähemalt hetkeks, välja näha. Ei tea, kas see ka õnnestus, aga fotod saime tehtud ja kogu seltskond oli pildile püütud! Meie jätsime aga südamlikult hüvasti, et kohtuda jälle Eestis ning hakkasime Milaano poole sõitma. Teel tegime ühe söögipeatuse, paar tualetipeatust ja nii me õhtuks Milaanosse jõudsimegi. Andsime auto üle. Mina ei tahtnud isegi sinna kontorisse enam sisse astuda. Karl ja Eliisabet toimetasid. Parajasti oli ukse ees üks väikebuss. Selgus, et ta sõidabki lennujaama ning meie nelja inimese peale saime 15 euroga lennujaama. 

Check-in oli Eliisabetil kohe hommikul ära tehtud. Nüüd pidime vaid kohvri ära andma ja saime turvakontrolli minna. Ja ega siis ei olnudki rohkem midagi: lennukile, Vilniuses ümberistumine ja umbes kella kaheksa ajal hommikul olimegi Tallinnas. Boldi autoga (kusjuures väga mugav: lennujaamas on neil oma parkla kohe!) sõitsime auto juurde, autoga tõime hoiukodust ära oma kassikese ja siis koju magama. Viimase päeva rahakulutamine läks päris suureks: lennukipiletid 218 eurot ning lõunasöök 13 eurot, sõit lennujaama 15, lennujaamas õhtusöök 7 eurot ning kokku siis 253 eurot. Kogu reisi rahakulutuse summa ei näita väga täpselt ühe inimese kulusid, sest mingi kulud kandsin ainult mina, kui maksingi mõned asjad laste eest ka. Aga laias laastus kulus reisi peale kokku mul umbes 1050 eurot. Kui nüüd neile päevadele tagasi vaadata, siis mitte ühelgi reisil pole ma rahaliselt nii kõvasti hävinud kui nüüd! Ja puhtalt oma lolluse pärast!!!

Aga loomulikult oli sellele vastukaaluks hulga rohkem positiivseid ja toredaid emotsioone, vaimustust ning ka vaikset rahulolu. Mulle väga meeldis, et suutsin ennast kätte võtta ja tõesti käia hommikuti jooksmas! Mulle meeldis tohutult Siena! Järjekordne lemmiklinn minu nimistus. Ja seltskond! Bravissimo!