Monday, November 20, 2017


SELJAKOTIGA PÕHJA-TAIS!

VIIES PÄEV - 02.11.2017.

Tänane äratus oli bussis. Tundus kuidagi hirmus vara. Üldse poleks viitsinud välja ronida. Hea meelega oleks veel edasi sõitnud. Aga tuli siiski bussist väljuda. Sest olime jõudnud kohale Chiang Maisse. Võtsime oma kotid pakiruumist ning hakkasime astuma meie hotelli poole. Lootsime, et varajasele kellaajale vaatamata saame vast oma toad siiski kätte. Kell oli pool kuus. Jalutasime veel pimedas keset tühja linna hotelli poole. Natukene jahe oli ja uni. Samas oli mõnus. Polnud veel päevast trügimist ega sagimist. Umbes kolm kilomeetrit oli meil minna. Natukene ekslesime ka. Nii et tunniga olime hotellis. Valgeks oli läinud vahepeal.

Hotelli jõudes oli seal juba ees teisigi varaseid saabujaid. Pika sekeldamise peale hindadega, konditsioneeriga ja ilma konditsioneerita tubade vahel, saime nelja peale alustuseks ühe toa. Et kui tuleb hiljem ülemus, siis õiendab tema ise meiega edasi. Meie aga heitsime magama. Plaan oli magada paar tundi ja siis minna linnaga tutvuma. Magasime muidugi natukene kauem. Kuni Evelin meid äratas lõpuks. Pesime hambad ja läksime hommikust sööma. Või pigem siis lõunat ikkagi. Istusime seal pikalt plaanides oma järgmiseid päevi Chiang Mais. Tuli välja, et selle söögikoha omanik oli eurooplane. Rääkis väga hästi inglise keelt ning jagas meile lahkelt häid soovitusi ümberkaudsete kohtade kohta.

Edasi käisime terve päeva mööda linna. Chiang Mai ("uus linn") on Tai tähtsuselt teine linn. Kuningas Mengrai valis 1292-sel aastal selle linna Chiang Rai asemel Lanna kuningriigi pealinnaks. Mengrai võimu all muutus Chiang Mai teravaada budismi keskuseks. Sel ajal ning järgmise, kuningas Tiloki valitsemisajal, ehitati müüriga ümbritsetud linna hulgaliselt ilusaid wat´e. Kuigi ainult murdosa Bangkoki mõõtmetest, on Chiang Mais ometi peaaegu sama palju wat´e kui pealinnas. Enamik neist ehitatigi linna õitseajal - 13.-16. sajandil - kui see oli peamine usukeskus. Paljud tolleaegsed templid on ka tänaseni säilinud, kuid enamik neist on hiljem linna valitsenud birmalaste poolt ümber ehitatud. Siiski peetakse Chiang Mai arhitektuuri Lanna stiili musternäidiseks, millele olid omased keerulised puunikerdused nii templisammastel kui -ustel.

Kõige tähtsamad templid on Wat Chedi Luang ja Wat Phra Sing. Mõlemad jäävad linnamüüride vahele. Käisime mõlemad läbi. Ning veel Wat Chiang Man´is. Ajaloolist linnakeskust piirav vallikraav on veel terve, kuid müürid said II maailmasõja ajal kannatada. Põhimõtteliselt ongi Chiang Mai vanalinn täpselt ruudukujuline piiratud ala sirgete kanalite ehk vallikraavidega. Tulles vaiksest ja natukene unisest Sukhotaist rabas see linn meid kohe oma rahvarohkuse, kiiruse ja lärmiga. Samas oli Chiang Mais mõnusam kliima. Taevas oli enamus aega pilves ehk siis päike ei kõrvetanud kogu päeva nii halastamatult kui paaril eelneval päeval.

Pärast ringkäiku templites vajasime hetkelist kosutust. Otsisime koha, kus saaks korraks maha istuda ja ühe smuuti juua ja mõne suutäie süüa. Tellisin värske salati. Aga salat osutuks hirmus vürtsikaks! Ma küll söön suhteliselt vürtsikaid toite, kuid see oli minugi jaoks liig. Viimase osa salatist olin sunnitud järgi jätma. Nüüd tuli meil otsustada milline firma valida homseks elevantide külastuseks? Nimelt oli meil homme plaan minna külla elevantidele. Tai elevantide keskused on kuulsad üle maailma. Enamus neist on rajatud turistide jaoks. Seal tehakse etendusi elevantidega, sõidutatakse turiste nendega ning palju muudki.

Meie otsisime mõnda väiksemat ja mitte väga suurt keskust. Kus saaks elevantidega tutvuda vähese rahvahulgaga. Päeval linna peal jalutades oli Kaarlile ühes turismibüroost pakutud 30% hinnaalandust. Olime paaris kohas käinud veel sees hindu uurimas. Nüüd tundus mõistlik uurida ka seda kohta. Leidsime selle suhteliselt kiiresti üles. Ja päris ruttu saimegi kaubale. Natukene kauplemist tuleb muidugi kasuks alati. Meie saime hinna 1600 bahti pealt 1250 bahti peale. Ning homme hommikul peaks meil olema auto 6:30 hotelli ees. Või siis buss. Sest peale meie pidi olema vähemalt kolm inimest veel, kes soovivad just homme ja just nende inimeste kaasabil elevantidega tutvuda.

Jalutasime edasi Kolme kuninga monumendi juurde. Ega me täpselt aru ei saanud, mis seal pidi toimuma. Aga ikka nende samade pidustuste, Loy Krathongi, raames üritus. Meie osalt oma reisiplaanid olimegi tegelikult sättinud just nende pidustuste järgi Chiang Mais. Plaanisimegi jõuda täpselt täna siia linna. Ehk siis novembrikuu täiskuuööde ajal. See, et olime uskumatu etenduse osaliseks saanud juba Sukhotais, oli lihtsalt totaalne vedamine. Siin kogunesid aga sajad kenad rahvariietes tütarlapsed väljakule. Kõik ilusasti ühtemoodi riides, lilled pead ja juuksed soengus, paljajalu. Ootasid nagu midagi. Kõik ootasid. Vaatajad ilmselt veel suurema põnevusega, sest meie ju ei teadnud, mis toimuma hakkab. Ning kui õues hämardus, süüdati tütarlaste käes küünlad. Saime jälgida Tai traditsioonilist tantsu põlevate küünaldega. Kõige olulisemad Tai tantsude puhul on tantsija käed. Õpilased harjutavad liigutusi õpetajat jäljendades väga pikalt ja kaua. Treenimist alustatakse noorelt (kui jäsemed on veel painduvad) ning treeningud sisaldavad liigutuste jada, mida tuntakse Tantsutähestiku (mae bot) nime all.

Pärast etenduse lõppu jalutasime tagasi templite juurde. Ühes nendest pidi tähistamine jätkuma veel munkade palvetega. Kuid seal polnud midagi! Kuigi päeval olid käinud templi juures väga asised ettevalmistused. Puudele riputati laternaid ja elektriküünlaid. Asjalikult ja aeglaselt pikkade bambusredelitega ringi sebivad mungad olid päris heaks vahelduseks võrreldes nende igapäevase valgustunud olekuga. Ühe aias ringi jalutanud munga käest saime teada, et see toimub kõik homme. See on igal juhul parem teadmine võrreldes näiteks sellega, et oleksime pidanud tõdema: kõik toimus eile juba ära. Kui homme siis homme. Kell kaheksa õhtul. Nüüd ei jäänudki meil muud üle kui tänavaturule jalutada ja seal natukene süüa. Pärast käisime läbi veel poest, et homme hommikuks osta bussi hommikusöök. Ostsin jogurtit ja banaani ja vett. Vett kulub siin kõvasti. Samas on alati igas hotellitoas olnud veepudelid ootamas. Nii, et kogu vajaminevat vett pole me pidanudki poest ostma. Siis hotelli ja magama! Magamine osutus alguses küll keeruliseks. Otse akna all lärmas mingi inglise keelt kõnelev turistide seltskond. Ilmselt kõik juba rohkem kui purjus. Siis meri põlvini ja kaob igasugune sündsustunne. Sellist loomalikku kisa ja röökimist pole mul olnud au tükk aega kuulda. Võrdluses äärmiselt vaiksete, viisakate ja tagasihoidlike ning alati vaos hoitud taidega tundus toimunu eriti õõvastav. Õnneks see lõppes siiski mingil ajal.

Raha kulus hommikusöögile (või siis ikkagi lõunasöögile!) 115 bahti, päevane kohvik 120 bahti, õhtusöök 50 bahti, poes 50 bahti, hotell kaks ööd 350 bahti ning templites 120 bahti piletirahaks. Ja muidugi juurde 1250 bahti homse elevantide vaatamise eest.

Meie Tai reisist on valminud ka film! Vaata seda: https://www.youtube.com/watch?v=MwiWNdi2PzI !

No comments:

Post a Comment