EGIPTUSE AARDED!

NELJAS PÄEV - 24.03.2019.

Ärkasin natukene seitse läbi. Uni oli hea ja kosutav! Rong küll kolises kohutavalt öö läbi, aeg-ajalt tekkis tunne, kas ta mitte järjekindlalt kogu aeg millelegi otsa ei sõida või siis stabiilselt haagitakse kogu aeg vaguneid juurde. Kuid kõigele sellele vaatamata jõudsime me ilusasti Assuani. Rongiaknast, läbi mille oli küll kõvasti liiva tuisanud ööga kupeesse, avanesid imelised vaated Niilusele. Muuseas, nimi "Niilus", on esimeste Egiptust külastavate ja jõe ilu ees peaaegu sõnatuks jäänud eestlaste pandud, kes suutsid tuua arusaadavalt kuuldavale vaid kaks sõna - nii ilus!

Rongijaamas ootas buss, kuhu meil oli au ennast jälle sättida. Nüüd olime sattunud tõelisse maapiirkonda varasemate päevadega võrreldes. Palju eesleid ja vähe autosid. Peaaegu ainult halattides mehed ja ainult pearätistatud naised. Väga suur enamus naisi kannavad Egiptuses pearätti. Ning alati ei olegi see nende abikaasa, kes nõuab seda. Tihti on just naised ise need, kes tunnevad ennast selliselt riietatult kaitstu ja turvalisena. Tihti on nad pärit rangest perekonnast, kus nõudis seda isa, hiljem ka vend. Kõige absurdsemat olukorda pearätiga olen näinud Havail Waikiki rannas, kus jalutas noor abielupaar. Mees riides nagu iga teine mees tol päeval rannas. Naisel polnud aga seljas peale pead, nägu ja ülakeha katva burka peaaegu mitte midagi. No ok, väga napid bikiinid olid jalas. Minul muidugi jooksis tol hetkel juhe kokku: et naise nägu ei tihka näidata, aga tagumikku võin lahkelt kogu ilmarahvale demonstreerida! Egiptuses naised siiski nägu üldjuhul ei kata. Piisab kogu ülejäänud keha peitmisest. Kuid kurb on see, et üldjuhul on naised siin mustas. Näiteks Afganistani naised kannavad väga tihti imelisi helesiniseid burkasid. Kui väljaspool islami alasid särab Aafrika oma värviküllusega just naiste riietuses, siis tänapäeva Egiptuses domineerib must ja hall.

Meie sõitsime alustuseks aga vaatama Assuani tammi, mida me muidugi väga ei näinud tiheda udu ja sompus ilma tõttu. Nasseri järv jäi üldse tuvastamata. Nii et, geograafid võivad mida iganes rääkida. Esime tamm ehitati Assuani 1900ndatel aastatel inglaste poolt hoidmaks ära aegade algusest peale paratamatut ehk Etioopia mägismaa mussoonvihmadest põhjustatud Niiluse üleujutust juunist oktoobrini (6-7 meetrit veetaseme tõusu). Kuid sellest ei piisanud. Niilus tegi ikka seda, mida ta oli kogu aeg teinud! Siis mõtlesid egiptlased välja, et on vaja uus ja veel võimsam tamm ehitada, kuid neil endal polnud loomulikult raha selleks. Küsiti inglastelt ja prantslastelt. Nemad keeldusid. Lahkelt tuli appi aga tollane NSVL. Asi läks maksma 27 miljonit dollarit ja enamuses rahast tuli Venemaalt. Tamm sai 1970ndatel valmis.

Tammi ehitamise tulemused või lihtsalt tagajärjed on minu hinnangul aga vägagi kaheldavad. Tekkis 5000 ruutkilomeetri suurune Nasseri järv, mis ujutas üle väga suure osa Egiptuse ning Sudaani territooriumist. Ning juba tükk aega on jõudnud egiptlastele kohale kõige kurvem tõsiasi: kuna Niilus ei too nende põldudele enam viljakandvat muda, mis settib nüüd tehisjärve põhja, siis peavad nad järjest rohkem hea viljasaagi saamiseks hakkama kasutama väetiseid. Samuti suureneb järjest vee sooldumine, aurumine ja kõrbeliiva imendumine, mille tõttu veelgi väheneb toitaine- ja hapnikusisaldus. Ning krokodillid ja jõehobud, kunagi nii tähtsad loomad egiptlastele, elavad nüüd ainult üleval pool tammi.

Tammi juurest tagasi sõites tegime peatuse kunagises kivimurrus, kust murtud kive paljude hiilgavate templite ehitamiseks. Vana-Egiptuse ajalooline periood on jagatud väga lihtsateks perioodideks: varaste dünastiate aeg - Egiptuse ühendamine (3150-2686 eKr), vana riik ehk püramiidide ehitajad (2686-2181 eKr), esimene vaheperiood (2181-2040 eKr), keskmine riik (2040-1782 eKr), teine vaheperiood (1782-1570 eKr), uus riik ehk impeeriumi valitsejad (1570-1070 eKr), kolmas vaheperiood ehk vaaraovõimu nõrgenemine (1069-525 eKr), hilisperiood (525-332 eKr) ja Ptolemaioste ehk Kreeka-Rooma periood (332 eKr - 641 pKr). Seal kivimurrus lebab aga juba mõned aastatuhanded hiiglaslik lõpuni välja tahumata vaarao Hatśepsuti tellitud obelisk (obeliskid läksid eriti moodi uues kuningriigis), millest valmimisel pidi saama antiikmaailma suurim teadaolev obelisk - 41 meetrit. Ja eks ikka oli nii, et iga järgmine valitseja püüdis eelmist üle trumbata! Nii ka Hatśepsut, kelle isa Thutmosis I püstitatud obeliski kõrgus jäi alla 40 meetri. Ainult viis kunagist obeliski on hetkelgi Egiptuses. Ülejäänud on veetud mööda maailma laiali - 13 Itaaliasse, 7 Londonisse, 1 Pariisi, 1 Istanbuli ja 1 New York´i.

Seda monstrumit seal vaadates hakkasin isegi mina kahtlema muistsete egiptlaste võimekuses neid kivimürakaid liigutada. Lõpetamata obelisk kaalub 1,8 miljonit kilo!!! Päris UFO-sid küll kahtlustama ei hakanud. Sest tegelikult on üsnagi kindlaks tehtud, et egiptlased kasutasid kivimurdudest materjali transportimiseks ehituspaikadesse Niiluse üleujutusi. Kivid tahuti murrus, oodati üleujutust, mis ulatas kuni kivimurdudeni, seal laaditi need laevadele ning sõidutati kõrget veetaset ära kasutades ehituspaikadesse. Kivimurrust tulles sõitsime kruiisilaeva juurde, millest saab meie kodu järgmised kolm ööd. Saime oma kajutid kätte. Minul sellel korral ei vedanud - olin kõige alumisel korrusel. Peaaegu allpool vee piiri - vesi loksus suhteliselt ühel kõrgusel akna alumise äärega. Aga tuba oli mõnus ja puhas: ikkagi viis tärni.

Saime natukene puhata ja hinge tõmmata, lõunat süüa, jõudsin isegi korraks päikesetekile istuma, kui pidime uuesti kogunema, et sõita Philae templisse. Philae tempel paiknes varasemalt Philae saarel. Assuani tammi ehitamise üks katastroofilisi tagajärgi on kümnete muististe jäämine vee alla Niiluse kallastel. Kaks neist, Philae ja Abu Simbel, teisaldati ringi. Philae tempel võeti lahti umbes 4000 tükiks ning pandi Agilkia saarel jälle kokku. Templi ehitusega alustas Nektanebos I 380. aastal eKr ning see on pühendatud jumal Isisele, kes oli vanaegiptuse mütoloogias Osirise naine ja õde ning Horose ema.Teda kummardati kui ideaalset ema ja abikaasat ning looduse ja maagia matrooni. Isis oli orjade, patuste, kunstkäsitööliste ja rõhutute sõber ning kuulis rikaste, neidude, aristokraatide ja valitsejate palveid. Isis oli maa jumala Gebi ja taevavõlvi jumala Nuti esimene tütar ning tal oli vend Osiris, kellest sai tema abikaasa (väga tavaline nii vanaegiptuse jumalate kui ka vaaraode dünastiates) ja kellega Isis eostas Horose. Horost peeti eeskujuliku poja musternäidiseks ning surnute abistajaks olles abiks oma isale allmaailma valitsemisel.

Isis äratus Osirise ellu pärast seda, kui viimase vend Seth tolle mõrvas. Isis kogus selleks kokku Osirise kehaosad, mille Seth oli mööda Maad laiali pildunud. Osirisest saigi pärast seda allilma valitseja ja kohtumõistja ning surnute südamete kaaluja. See müüt on paljuski Egiptuse mütoloogia aluseks. Isis on tuntud ka surnute kaitsjana ja laste jumalana. Egiptlased uskusid samuti, et Niilus ajab üle kallaste just oma meest taga nutva Isise pisarate tõttu. Osirise surm ja taassünd elati igal aastal rituaalina uuesti läbi. Sellest müüdist on tulnud ka egiptlaste usk elusse pärast surma ja allmaailma tähtsusesse. Agilkia saarele sõitsime mootorpaadiga, kuhu mahtus täpselt meie seltskond. Imeline tempel! Ja üldse ei imesta tolleaegsete inimeste üle, kes kogu seda värvikirevat (templite seinad, laed ja kujud olid kunagi kõik värvitud!) hiilgust ja toredust nähes tõsimeeli uskusid, et jumalad elavad templites! Philae templit on ehitatud ja täiendatud aga mitmesaja aasta vältel. Eriti Ptolemaioste valitsemisajal.

Templist tulles veeti meid ootamatult mingisse eeterlike õlide poodi. Egiptlased, kui head müügimehed, oskavad rääkiga imetoredat juttu. Kahju, et inimesed usuvad seda ja lasevad ennast tüssata nii läbinähtavalt. Paljudes sellistes teemades olen ilmselt samasugune võhikust turist, kes usub vaimustunult seda, mida silmaga näeb ja unustab selle juures ära lihtsa asja, mõtlemise ning teatava skepsise, millega tuleks kõikidesse sellistesse asjadesse suhtuda. Sest mitte kunagi ei maksa ära unustada, et sellistes paikades ollakse turist ja suhtumine turisti on ainult ühene - võtta temalt ära võimalikult kiiresti ja võimalikult palju raha. Aga õlidest, nii eeterlikest, kui baasõlidest, tean ma hämmastavalt palju, olles kõige oma kümne ameti juures ka diplomeeritud aroomterapeut.

Kohutavalt kahju hakkas raisatud ajast. Sest minu jaoks oli see tõesti täiesti maha visatud aeg - me oleme Egiptuses - kogu maailma kultuuri hällis ja me veedame oma kullahinnaga aega mingi müügimehe libekeelset juttu kuulates. Kohe täitsa kurjaks tegi see mind! Ainukene vaadatav asi oli 7 minutit kestnud klaasikunstniku demonstratsioon õlilambi tegemisest. Kuna pärast seda õlide poodi oli meil kuni õhtusöögini paar tundi vaba aega, siis avaldasin mina soovi külastada Assuanis asuvat Nuubia muuseumi omal käel ja Marge, Kersti ja Toomas tahtsid liituda minuga. Muuseum jäi poolele teele laeva juurde. Palusime egiptlasest giidil lasta bussijuhil möödaminnes muuseumi juures peatus teha. Meie tore bussijuht viis meid aga muuseumi ukse ette ära ja keeras veel ringigi, et me ei peaks teed ületama.

Nuubia on ajalooline piirkond Aafrika kirdeosas: nüüdse Egiptuse lõunaosa ja Sudaani põhjaosa. Väga täpselt öeldes Niiluse esimese ja kuuenda kärestiku vahel. Vanad egiptlased ja nuubialased ise määratlesid seda nii. Nuubia aladel eksisteeris üks Aafrika vanimaid tsivilisatsioone Kerma kultuur 2500. aastal eKr. Hiljemgi on Nuubias olnud mitu impeeriumi. Tähtsaim ja tuntuim oli 785. aastal eKr rajatud Kuśi riik. Suur osa Nuubiast on vahelduva eduga kuulunud Egiptuse riigi koosseisu erinevatel aegadel. Kuid on tulnud ette ka vastupidiseid situatsioone, kus Nuubia kuningad on valitsenud suurte osade üle Egiptuses. 4. sajandil vallutas suurema osa Nuubiast Aksumi kuningriik ning sinna hakkas levima kristlus. 9. sajandil hakkasid Nuubia aladele rändama araablased ja riik islamiseerus. Egiptus sai läbi aegade Nuubiast kulda, elevandiluud, viirukit ja eebenipuud, palgasõdureid ja orje. Tuntud on nuubialaste imeilusad värviküllased ning maalitud elamud.

Assuani Nuubia muuseum oli üks informatiivsemaid ja toredamaid, milles käisime selle reisi jooksul. Eriti sügava mulje jättis mulle väga põhjalik väljapanek Assuani tammi ehitamise tagajärgedest, kus oli toodud välja need kümned (kui mitte sajad) templid ja hauakambrid, mis jäid lihtsalt Nasseri järve vee alla. Enne tammi ehitamist ja järve paisutamist küll uuriti UNESCO (Nuubia muuseumgi on nende rajatud) toetusel läbi vee alla jäävad alad. Paljud templid avastati, kaevati välja, uuriti ja dokumenteeriti ainult selleks, et need igaveseks kaoksid! Suured teisaldustööd võeti ette ainult juba mainitud Philae templi (milles täna käisime) ja Abu Simbeli templi (kuhu homme plaanis käik) puhul. Ja tahes-tahtmata hakkad mõtlema sellele, kas inimesed teevad pigem häid otsuseid või idiootlikke? Arvestades ka tammi ebasoodsat mõju Egiptuse põllumajandusele.

Aga muuseumist tulles käisime korra läbi ka Assuani kopti kirikust. Koptid on Egiptuse kristlased, keda on umbes 10 protsenti rahvaarvust. Tegime kirikus kiire tiiru. Õhtul kella kaheksa ajal oli kirik rahvast tulvil, kuigi seal polnud jumalateenistust. Kirik on rahvale lihtsalt tore kogukonna hoone, kuhu kogunetakse õhtuti lõbusalt aega veetma. Enamus olid noored. Ei saanud me võtta vastu lahke naisterahva kena pakkumist ekskursiooniks kirikusse, sest pidime kiirustama laevale tagasi õhtusöögile. Aega oli täpselt 10 minutit väga lühikese ülevaate jaoks kiriku ehitamisest. Kirik ise oli väga lihtne ehitis ning äärmiseks üllatuseks minu jaoks ühtlase madala laega. Olen ikka harjunud kõrgustesse pürgivate lagedega kirikutega.

Nüüd tuli meil aga küll väga kiiresti jalutada laeva peale tagasi. Kõik kruiisilaevad seisavad piki Niiluse kallast Assuani peatänaval. Päris pikk tee oli! Bussiga sõites tundus arusaadavatel põhjustel palju lühem. Läksime otse õhtust sööma. Toreda päeva lõpetuseks tellisime õhtusöögi juurde kamba peale pudeli kohalikku egiptuse veini. Ei olnud üldse halb! Pärast õhtusööki istusime natukene veel laeva baaris, kus oli suurepärane võimalus vaadata nuubia śoud, mis siis kujutas endast paari poolpaljast tantsivat meesterahvast. No eriti ei läinud peale! Raha kulus mul täna 65 naela poes puuvili ja hibiskuse tee, 70 Nuubia muuseum, 20 naela andsin kiriku koristajale, 100 naela vein ja 60 naela õlu laeva baaris. Kokku 315 egiptuse naela.