EGIPTUSE AARDED!

VIIES PÄEV - 25.03.2019.

Äratus 3.15. Väike kohv laeval, kaasa hommikusöögi pakk. Taas saia kõvasti. Ja siis bussi peale. Alustasime sõitu Abu Simbeli templi poole. Egiptuses on turvalisuse huvides enamus suuri maanteid politsei valve all. See tähendab, et teedel on kontrollpunktid ning kõik teele sisenevad ja seal lahkuvad sõidukid peetakse kinni ja kontrollitakse reisijate dokumente. Keegi küll ei küsi kõigilt passe. Selle jaoks on gruppide ühised dokumendid ette valmistatud. Kuid aeg-ajalt pidid nad bussis tiiru küll tegema. Kõik nad on relvastatud. Kuigi vaadates nende relvade käsitlemist võib ainult kahe käega peast kinni hoida või siis loota, et need siiski laetud ei ole. Vastasel juhul laseks pool Egiptuse politseist ennast maha igasuguse elementaarse turvalisuse eiramise tõttu. Bussis sai muidugi edasi magada peaaegu kohale jõudmiseni. Niiluse kaldale kaljusse uuristatud monumentaalne ehitis koosneb tegelikult kahest templist - esimene templi rajajale Ramses II endale ja teine tema palavalt armastatud naisele Nefertarile pühendatud. Assuani tammi ehitamisega oleks aga templid jäänud üleni tekkiva Nasseri tehisjärve põhja. Kogu maailma ajaloolased ja arheoloogid olid vapustatud, kui kuulsid Egiptuse plaanist. Paljude arheoloogide arvates on Abu Simbeli templite puhul tegemist suurema insenerisaavutusega kui näiteks püramiidid.

Nende rajaja Ramses II oli kõige võimsam ja kuulsam vaarao Vanas-Egiptuses ning umbes aastast 1265 eKr pärinevad templid peegeldavad tema suurust. Templid ei ole ehitatud plokkidest nagu püramiidid, vaid on sammas samba ja kuju kuju haaval otse kaljusse, pehmesse liivakivisse, uuristatud. Suure templi ees kõrguvad neli 20 meetrist Ramsese kuju ja tempel ulatus 64 meetri sügavuselt kalju sisse, kus asuvad kolme peajumala, Ptah,  Ra-Harahte, ja Amon-Ra ning Ramses II enda (vaarao oli ülendatud elava jumala seisusse) kujud. Tempel on kavandatud muljet avaldava täpsusega. Kaks korda aastas - 22. veebruaril ja 22. oktoobril, mis väidetavalt olid Ramses II sünnipäev ja troonile astumise päev - tungivad hommikupäikese kiired templi kõige pühamasse paika läbi avatud ukseava ning mitme ruumi, valgustades neljast jumalast kolme. Ainult Ptah, kes istub kõige vasakul pool ja valitseb allmaailma, on määratud igavesse pimedusse.

Teise, väiksema ja vähem suurejoonelisema templi ees, ehitatud Ramsese naisele Nefertarile, mis asub umbes 100 meetri kaugusel suurest templist, seisavad neli 10 meetri kõrgust Ramses II ja kaks kuninganna Nefertari kuju. Ramses II on vaaraode hulgas harukordne - alati on kujutanud valitsejad oma abikaasasid tunduvalt väiksematena võrreldes enda kujude või kujutistega (tavalised olid sellised põlvepikkused), kuid tema on lasknud teha Nefertari endaga ühesuurusena. Selle tõttu ongi arvatud, et ta pidi oma naist ikka väga palavalt armastama!

Egiptuse valitsuse otsus uue tammi ehitamise kohta tõi kaasa endaga 100-120 000 elaniku ümber kolimise ning rohkem kui 20 iidse templi üleujutamise. Egiptus kutsus appi UNESCO liikmeid lahendust leidma Abu Simbeli templite edasise saatuse osas. Ettepanekuid tuli igasuguseid, kuid valik langes Rootsi firmale, kes pani ette templite liigutamise 65 meetrit kõrgemale ja 208 meetrit kaugemale sisemaale, kus need oleksid tõusva vee eest kaitstud. Inseneride geniaalsus seisnes templite päästmises koos kujude, reljeefide ja seinamaalingutega suurte plokkidena, mis tuli lahti lõigata kaljust ja vedada suurte veokitega uude kohta ja taas kokku panna. Selleks tuli aga eemaldada kõigepealt 130 000 tonni mäge templi kohalt. Kõige keerulisem oli teisaldada nelja suure Ramses II kujude nägusid, mis on just kogu templi sümboliks. Kui nendega oleks midagi teisaldamise käigus juhtunud, oleks sellest ilmselt saanud rahvusvaheline katastroof.

Olles viimased osad teisaldanud, kulus kõigest neli kuud, mil tõusev vesi purskas üle ajutiselt teisaldustöödeks ehitatud tammi ning ujutas üle kaljupaljandi, kus templid olid olnud rohkem kui viimased kolm tuhat aastat. Ning siis tuli veel tempel uuesti üles ehitada! Inseneritehnoloogia tippsaavutuseks peetud projekt õnnestus igas osas täiuslikult! Mida tõestab kasvõi fakt, et päike valgustab suurt templit endiselt kaks korda aastas ning ainult kolme jumala kuju. Ning endiselt on all-ilma jumal mõistetud igavesse pimedusse. Kogu projekt kestis neli aastat ning läks maksma praeguses vääringus 267 miljonit eurot. Sarnasel moel teisaldati veel Philae tempel. Osad väikesed templid kinkis Egiptuse riik teistele riikidele abi eest Abu Simbeli templi teisaldamise eest. Ülejäänuid jõuti ainult uurida, dokumenteerida ning leppida teadmisega, et edasi on nad hävingule määratud.

Abu Simbeli templite puhul koged tõesti, et tegemist on imega. Kogu see võimsus ja mastaapsus. Ma ikka imestan, kuidas nad oskasid kõikidele nendele nägudele anda nii väljendusrikkad ilmed? Jalutasin natukene eemale ja vaatasin neid nelja põhihiiglast. Täiesti uskumatu! Nemad on vaadelnud ja tunnistanud maailma üle kolme tuhande aasta!!! Mida nad kõike selle aja jooksul on näinud? Oh kui kahju, et ma seda kunagi teada ei saa! Korraldatud reiside puhul on see halb asi, et alati peab arvestama grupiga - aga mina oleksin soovinud nüüd siin Nasseri järve kaldal nelja gigantse Ramses II kuju ees palju pikemalt istuda ja mõtiskleda. Aga pidin bussi juurde tagasi minema.

Hakkasime Assuani oma laeva peale tagasi sõitma. Lõuna-Egiptus on ikka täiesti maapiirkond. Siin on inimesed palju konservatiivsemad võrreldes näiteks Punase mere äärsete kuurortlinnadega, kus liigub palju turiste. Selline lühiajaline turist, nagu meie, ei taju seda vahet. Kuid välismaalane, kes elab Egiptuses, tunnetab selle kohe ära. Kuidas suhtutakse temasse näiteks vabamas Hurghadas või Assuanis? Egiptuses on imearmsad tuvimajad. Alguses ei saanudki aru, millega on tegemist. Küsides saime aga giidilt ka vastuse: tuvimajad. Ning tõesti ehitavad egiptlased need tuvidele. Tuvid käivad nendes söömas ja munemas. Mune egiptlased ei tarvita, neid ostetakse ikka poest ja kanade omasid, kuid kui tuleb isu hõrgu tuviprae järgi, siis on koht, kust võtta. Tuvidele jälle hea, mugav ja turvaline pesitsemise koht.

Laevale jõudes käisime kõigepealt lõunat söömas ja siis hakkas meie laev lõpuks edasi sõitma. Mööda Niilust mere poole. Uskumatu, kui ilus siin Niilusel ikka on. Aga kui mõelda selle peale, kui tohutult suur on Egiptuse territoorium ja elamiskõlblik on sellest vaid 5,5 % (ainus viljakandev ala on Niiluse kallastel kitsas riba mõlemal pool ja mereäärsed alad), siis tuleb ikka masendus peale. Kahju hakkab neist inimestest - peavad ikka tugevad olema elades nii keerulistes ja rasketes oludes. Ja millises hinnas on siin iga viimane kui taimeräbalake. Kallim kui kuld! Teda toestatakse, kastetakse, kaetakse ja varjutatakse. Et ta ainult kasvaks ja ellu jääks. Veega, eriti puhta veega, on Egiptuses muidugi problemaatiline. Kraanivett juua ei tohi. Isegi hambaid soovitatakse pesta pudeliveega. Kohalikud on muidugi tugevamad võrreldes turistide hella seedesüsteemiga.

Pärast sööki saime natukene veel päikest nautida - vedelesin raamatuga päikesetekil. Ka see on vahelduseks päris mõnus. Lõpetatud meie päev, täis kultuuri ja kunsti ja ajalugu, tänaseks siiski ei olnud veel - külastamist ootas Kom Ombo tempel. Keset suhkrurooväljasid on Kom Ombo pisikene põllumajanduslinnake, kus elab palju tammi ehitamise käigus ümber asustatud nuubialasi. Kreeka-Rooma perioodi tempel on ehitatud aastatel 180-47 eKr Ptolemaioste valitsemisajal. Egiptuse templite mõistes on tegemist harukordse sümmeetrilise templiga. Kom Ombo templil on kaks sissepääsu, kaks saali, kaks pühamut ning tempel on pühendatud kahele jumalale - Horosele (See Gebi ja Nuti poeg) ja Sobekile (krokodilli peaga vetevalitseja ja viljakuse jumal).

Tempel on saanud kannatada Niiluse üleujutuste tõttu, maavärinates, hilisemate ehitustööde tõttu, mille käigus on templi materjale kasutatud. Samuti kopti kristlaste käe läbi, kes kasutasid seda kirikuna. Kuid 1893. aastal puhastati tempel kogu sodist ning restaureeriti. Restaureerimine on Egiptuses praegusel ajal muidugi väga kõva riikliku kontrolli all. Näiteks ei tohi taastada kunagi kõike olnut. Rõhutakse põhiliselt säilitamisele ning ainult 10% ulatuses tohib olukorda parandada või uuendada. Ning seda ainult siis, kui see on hädavajalik kogu muistise säilimisele. Sellepärast ei ole ka mitte ühegi Egiptuse templi (ega ka hauakambri) värvilisi maalinguid taastatud. Kuid selle vähesegi säilinu põhjal võib ette kujutada seda imelist effekti! Kom Ombo tempel on ainulaadne selle poolest, et ainukese Egiptuse templina on siin ühel seinal kujutatud tolle aja arstiriistade komplekti. Loomulikult tungles just selle seina ees kõige suurem turistide hulk. Pidime seisma lausa järjekorras, et seda vaatamisväärsust oma silmaga kaeda! Kuigi üldiselt pean nentima, ei ole olnud kohtades, kus käime, tegemist üleliia suurte rahvamassidega.

Vana-Egiptuse kunsti puhul ei saa ma üle ega ümber selle maitsekusest ning minimalistlikkusest. Mitte millegagi ei ole üle pingutatud. Kõik on nii harmooniline, et enam rohkem ei saakski olla! Ning pärast mitut tuhandet aastat on templites säilinud veel värve. Ma muudkui imestan ja imestan ja ikka veel pärast kõiki seda uuritud ajalugu ja kunsti olen vaimustuses. Kohe templi kõrval on krokodillimuumiate muuseum. See oli päris naljakas muuseum - koosnebki ainult krokodillimuumiatest, mis leitud siit samast templist. Ka krokodillid olid egiptlastele pühad loomad, keda austati selliselt, et neid peeti kalli mumifitseerimisprotsessi väärilisteks, kindlustades neile sellega õndsa hauataguse elu. Kuid pean ütlema, et Kairos Egiptuse muuseumis olevas loomamuumiate väljapanekus olid hoopis suuremad krokodillid. Pikemad siis. Peale krokodillide pidasid egitlased mumifitseerimise vääriliseks veel kasse, skarabeuse, härgi, jõehobusid, koeri ja ahve. Lemmikloomade muumiad maeti tavaliselt kas omaniku kirstus või kasutati eraldi kirstu.

Kom Ombo tempel asub otse Niiluse kaldal. Laevalt oli meil selleni umbes viis minutit jalutada. Nüüd, templist lahkudes, avanes meile imeline päikeseloojang. Jalutasime laevale tagasi. Õhtusöögini oli veel tunnikene aega. Sain oma kajutis lugeda. Õhtusöögid on siin laeval väga head, üldse söögid ning üle-üldse on Egiptuses olnud kõik söögid väga maitsvad. Me siin suure osa ajast olemegi tegelenud söömisega. Võtsime kolme peale pudeli veini, mis maitses endiselt hästi. Käisime korra läbi laevabaarist, kus pidi olema tore meelelahutus, kuid meile see peale ei läinud. Samas tundus see meeldivat leedukatele, kelledega olime ühel laeval ja samal marsruudil. Tundus, et nemad käivituvad nipsu peale. Õige varsti läksime igaüks oma kajutisse magama.

Raha kulutasin täna krokodillimuuseumi poes 60 naela postkaartide ja markide peale, 100 naela veini peale õhtusöögi kõrvale ning fotopilet Abu Simbelis 100 naela. Kokku 260 egiptuse naela.