IMELINE HIINA!

ESIMENE PÄEV - 19.10.2018.

Maandusime Kristiga Pekingis hommikul kella kümne ajal. Läbisime temperatuurikontrolli, sõrmejäljekontrolli (seda pidime ise teostama vastavas masinas!), passikontrolli, turvalisuse kontrolli ja ma ei tea, mis kontrollid kõik veel. Lõpuks saime siis riiki sisse. Pagasilindi juurde pidime rongiga sõitma päris pikalt, mis muidugi näitab lennujaama üüratust. No ja ootasime ja ootasime seal pagasilindi juures oma kotte. Ära ei jõudnudki oodata. Läksime uurima, saadeti meid ühte kohta ja siis teise kohta ja kolmandasse ja siis esimesse tagasi ja siis veel ühte kohta. Kõige selle tulemusena saime teada, et meie oleme küll õnnelikult Pekingis maandunud, aga meie seljakotid mitte! Need olid veel Tallinnas. Pidavat saabuma homme. Ega meil muud midagi üle ei jäänud, kui leppida selle teadmisega ja loota, et nad siis homme ikka jõuavad, mitte ei otsusta veel Tallinnas aega veeta. Vähemalt lubati kotid meile hotelli ise ära tuua. Kirjutati ilusasti aadress üles ja puha.

Suundusime taksojärjekorda. Hiinas on taksojärjekorraski inimesed ilusasti eraldatud üksteisest selliste aedikutega nagu lennujaamas passikontrolli sabad. Üldse armastavad inimesed siin kõikvõimalikel ja võimatutel juhtudel moodustada järjekordi. Mida pikemaid seda uhkem! Aga selle jaoks on ka materjali - kui on riigis ikka 1,6 miljardit inimest. Ja Peking on teadupoolest kogu maailmas suuruselt teine linn oma 21 miljoni elanikuga. Seisime saba ära ja saime ilusasti takso endale. Väga ettenägelikult oli Kristi printinud kõik hotelli broneeringud välja ka hiina keeles, et taksojuhid oskaksid ilusasti aadresse lugeda. See oli kogu reisi vältel suureks abiks ja töötas imehästi. Hotelli juurde jõudsime kenasti. Arvestades makstud summat pidas paika tõsiasi, et Hiinas on äärmiselt odav sõita taksoga. Hotelli jõudes tasusime hotelli arve ja kuna meil asju polnud, ei olnud meil mingit vajadust ka toas pikemalt aega veeta. Suundusime kohe linna avastama. Vaatamata oma üsna räsitud ja väsinud väljanägemisele.

Hakkasime jalutama suvalisse suunda, et lihtsalt liikuda ja võimalikult palju näha. Korraks istusime maha ühte kohvikusse. Tellisime kaks kohvi ja ühe saiakese. Saime ühe kohvi ja saiakese. Aga sellist asja juhtub siin tihti keelebarjääri tõttu. Seega sellistel asjadel ei saa lasta oma tuju rikkuda. Jagasime kohvi ja saia. Edasi minnes sattusime, kohalike neidude püüdlustele vaatamata suunata meid avastama Pekingi hiiglaslikke ööklubisid, hoopis rikkasse pilvelõhkujate ja kontorite maailma. Ümbrus oli muljetavaldav! Kogu aeg taevasse vahtimine võttis hetkeks isegi pea ringi käima. Meie esimene mulje Pekingist ja kogu Hiinast ei vastanud aga üldse meie ettekujutusele. Ootasime lärmi, tohutut õhusaastet, meeletut liikluskaost jne. Kohtasime väga rahulikku, vaikset ja meeldivat ning tüünet pärastlõunast Pekingit.

Olles juba pankade keskel, mida on Hiinas kümneid erinevaid, kui mitte sadu, soovisime võtta ATM-ist raha välja. No meil see ei õnnestunud vaatamata korduvatele katsetustele erinevate pankade ja pangakaartidega. Automaatide peal on küll kirjas, et MasterCard peaks töötama, aga reaalsus on teine. Muutusime isegi natukene murelikuks. Meie eelinfo põhjal ei pidavat olema probleeme Hiinas Eesti pangakaartidega automaatidest raha välja võtmisel erinevalt kaardiga maksmisest. Seega ei olnud me just väga suurtes summades sularahaga varustatud. Olin vahetanud Eestis 300 eurot meile alustuseks kahe peale. Aga meie millegipärast ühestki automaadist raha kätte ei saanud! Olles läbi proovinud umbes kümme erinevat panka ja automaati jalutasime natukene murelikena hotelli poole tagasi.

Hotelli kõrvalt leidsime väga huvitava söögikoha. Selline tõeline urgas. Kuid miski meid selles köitis. Astusime sisse. Seina ääres oli külmlett erineva toore väljapanekuga. Seal oli juurvilju, seeni, nuudleid ning väga palju erinevaid olluseid, mille päritolu ega ka koostist me ei suutnud tuvastada vaatluse põhjal (ega ka hiljem söömise ajal mitte). Seistes natukene nõutult seal leti ees suruti meile kätte suur, kergelt mõlkis plekkkaus, selline millega meie vana-vanaemad käsi ja jalgu pesid, ja tangid. Ning nügiti rõõmsalt leti poole tagasi. Saime aru, et peame sinna kausi sisse valima omale sealt letil olevast väljapanekust meelepärased suutäied. Alustasin tuvastatavatest asjadest. Seened, riisinuudlid, kapsast ja muud rohelist. Aga kuna tuvastatavaid asju oli vähem võrreldes tundmatutega, siis pidin meie toidusedeli vaheldusrikkuse mõttes minema ka nende tundmatute asjade kallale. Võttes üht ja teist, ja tüki kolmandatki sai kauss ilusasti täis ja andsin selle teenindaja kätte tagasi. Ta pani kausi kaalule ja palus meil maksta 21 jüaani. Meie õhtusöök läks maksma kummalegi 1,3 eurot! Odavama õhtusöögi olen saanud ainult Aafrikas, Dar es Salaamis, mis maksis 65 senti. Edasi töödeldi meie kausikeses sisalduv ümber auravaks roaks ja kanti meile lauda. Kõik lähteained olid keedetud, lisatud erinevaid kastmeid ning maitseaineid. Tulemus oli parajalt vürtsikas, parajalt hapu ja parajalt magus!

Kuid esimene õhtusöök Hiinas ületas maitse poolest selle odavaima sajakordselt! Kõik Eesti ja üldse kogu Euroopa hiina toidu restoranid võiksid ennast kinni panna! Me sõime; mis sõime; me kugistasime selle hiilgava maitseelamuse alla. Takistuseks polnud isegi see, et me pole sündinud hiinlastena ehk siis juba söögipulgad käes. Tegelikult selgus, et meil mõlemal tuleb pulkadega söömine üsna hästi välja. Kõik see oli nii imeliselt hea vaatamata asjaolule, et mõnede koostisosade puhul ei suutnud me välja mõelda isegi seda, kas tegemist on taimse või loomse päritolu ollusega. Vedasime ennast ägades hotelli tagasi. Ja olime õnnelikud, et meil hotellituba üldse olemas oli. Enne lennukile minekut sai Kristi sõnumi, et booking.com on tühistanud segastel asjaoludel meie hotelli broneeringu. Käigu pealt tuli leida uus. Väga kerge see nii üks päev ette ei olnud. Hotellid tundusid olevat suhteliselt hõivatud juba meietagi. Kuid Kristi leidis siiski midagi. Üldse pean mainima, et Kristi oli suurepärane hotellide broneerija ja rongipiletite ostja! Suhtlesime natukene kodustega. Hiinas on keelatud Facebook, Google ja muud sellised välismaailmast peale sunnitud asjad. Töötavad aga erinevad äpid. Olime varakult laadinud telefoni omale Skype´i. Selle kaudu sain nüüd suhelda lastega. Õigemini otseselt ühega nendest. Skype´i konto mingist vanast ajast on olemas ainult Katariinal. Tema sai siis vahendajaks. Hotelli fuajees oli internet isegi täitsa olemas.

Raha kulus meie esimesel päeval üsna kopsakalt - Pekingis oli reisi kõige kallim hotell. Mis on ka arusaadav. Ikkagi pealinn. Hind ja kvaliteet ei ole aga kuidagi võrreldavad suurused või nähtused. See sama Pekingi hotell oli kogu reisi kõige viletsam vaatamata suurimaile maksumusele. Aga maksime siis ühe inimese kohta täna taksosõidu eest lennujaamast hotelli 40 jüaani, hotell neljaks ööks 626 jüaani, kohvikus 14 jüaani ja õhtusöök 10 jüaani. Kokku 690 jüaani inimese kohta. Summa tuleb jagada 8-ga, siis saab eurodes maksumuse.