Tuesday, January 4, 2022

AUTOREIS BALKANIMAADESSE! KAHEKSATEISTKÜMNES PÄEV!

KAHEKSATEISTKÜMNES PÄEV - 4. august 2021!

Ärkasime kell 7.00. Sõime kõhu täis korralikult eelmise päeva jääkidest ning tegime kaasa vägevad võileivad tee peale - täna ootas meid ees ühe jutiga kojusõit! Peatumised olime plaaninud ainult tankimiseks. Umbes 1300 kilomeetrit ehk rohkem kui 14 tundi sõitu! Võtsime asja loominguliselt - kui ikkagi selgub, et ma rohkem ei jaksa mitte üks minut sõita, siis oleksime jäänud ööbima kuskile. Telk oli meil ju autos. Aga: pidasin vastu ja öösel 2.30 olime läbi Tallinna, viisime kõigepealt koju Evelini, kodus. Meiega koos hakkas hommikul sõitma ka võimas äikesepilv, mis põhimõtteliselt saatis meid Riiani välja. Olles juba peaaegu Eestis suutsime vihma ja äikese endast alles maha raputada. Kuni tänaseni oli meil põhimõtteliselt ainukene vihm kogu reisi jooksul Slovakkia mägedes kogetu.

Ja ega see meie tänane päev midagi huvitavat endaga kaasa ei toonud peale autosõidu. Tegime vaid kaks peatust bensiinijaamades tankimiseks ja jäätise ostmiseks. Muu söök ja jook oli meil autosse varutud. Ühelgi piiril ega riigis meid enam kordagi kinni ei peetud ega mingeid dokumente ei nõutud. Kogu reis osutus koroonaviiruse valguses kordades lihtsamaks kui olime kartnud. Eliisabet, kes oli jõudnud vaktsineerida vaid ühe doosiga, ei pidanud tegema mitte ühtegi koroonatesti lisaks enne reisi tehtule. Kuigi olin arvestanud 2-3 testiga, mis enne erinevaid piiride ületusi, võivad vajalikuks osutuda. Seega võin vaid kokkuvõttes öelda, et mõnikord tuleb lihtsalt teha otsus ja hakata minema! Ning vaadata jooksvalt kuidas asjad kujunevad - tihti võib juhtuda, et oodatustki paremini...

Kui nüüd võtta kokku, nagu ikka iga reisi lõppemisel tehakse, kõige meeldejäävamad kohad, riigid, vaatamisväärsused jne, siis pean päris põhjalikult mõtlema. Riikide koha pealt on võib-olla kõige lihtsam: minu vaieldamatuteks lemmikuteks kujunesid Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia. Samas ei saa ma kuidagi öelda, et mulle teised riigid ei oleks meeldinud. Vastupidi! Minu arust on kõik Balkanimaad väärt külastamist ning seda isegi kordades pikemalt ja põhjalikumalt kui meie seda tegime. Aga nendes kahes lemmikuks kujunenud riigis tundsin ma ennast kuidagi eriliselt hästi. Kõik sobis ja oli väga minulik: loodus, inimesed, toit jne-jne. Lemmikvaated, toredaimad inimesed ja parimad maitseelamused jäid just nendesse riikidesse.

Kohtadest pean ütlema, et kõige tugevama mulje jättis mulle Auschwitz´i koonduslaagri muusem. Tundub võib-olla kummaline. Ja ei saagi öelda, et kõige rohkem meeldinud oleks see koht... just jättis tugevaima mulje. Ja kõige suuremat segadust ning hämmastust tekitavam koht. Ikkagi jääb ilmselt alatiseks küsimus, et kuidas on võimalik, et selline asi saab 20. sajandil üldse toimuda!? Meeletult tore oli ka meie ööbimine Albaanias Kruje kindluses. Samuti Aadria mere väikesed rannikulinnad - Trogir, Dubrovnik (mis polegi nii väike!), Split (sealt sõitsime küll ainult läbi!) Horvaatias ja Kotor ning Perast Montenegros. Sellel reisil jätsime oma marsruudist välja enamus pealinnasid. Osad lihtsalt marsruudi liigse keerukuse ning edasi-tagasi sõitmise vältimiseks ning osad kohalike soovitustest tulenevalt.

Ja loomulikult paranesid minu autosõiduoskused mägedes! Kõrgemal mägedes ei olnud mitte 90 kraadised kurvid, peaaegu püstloodis (no tundus nii!) üles või siis alla, vaid 180 kraadised. Ning kunagi ei teadnud ette, mis kurvi taga ootas. Liigagi tihti võis seal kihutada vastu näiteks keset teed sõitev rekka. Ühte sellistest nägime Bosnia ja Hertsegoviinas ka teelt välja sõitnuna. Samas on kohalikud loomulikud ka äärmiselt osavad mägedes sõitma. Mina võisin vaid Jumalat tänada, et ühtegi suuremat eksimust ei teinud. Minu armas pisikene auto sai küll kõvasti vatti näha, aga teenis meid hästi. Mida Balkanimaades oma autoga ringi sõites tuleks tähele panna on nende kõnniteeääred, parklatesse sisse- ja väljasõidud, lamavad politseinikud jne. Nimelt nende puhul ei ole nad arvestanud eriti reaalselt autode kõrgusega. Mina oma autoga olin nendega päris hädas - isegi olematu kiirusega neist üle sõites kraapis päris tihti nt poritiibasid. Eriti hull oli see Albaanias. Ühesõnaga tasub minna sinna kanti keskmisest kõrgema autoga.

Raha kulus täna bensiinile 105 eurot ja jäätistele 3 eurot ehk siis kokku 108 eurot. Raha kulutasime kokku kogu reisile 1585 eurot ehk siis ühele inimesele läks reis maksma 528 eurot.

Kilomeetreid sõitsime täna 1256 - meie kõige pikem päev selle reisi jooksul. Kogu reisi jooksul kokku läbisime aga 7338 kilomeetrit, mis on konkurentsitult meie kõige pikem autoreis! Praeguse koroonaajastu valguses on aga üldse äärmiselt tore, et meie nö viimane lastega plaanitud autoreis, sai toimuda. Viimane siis selles suhtes, mis oli plaanitud meil kõigil neljal koos tegelikkuses juba eelmiseks suveks, et lapsed juba suured ja nüüd hakkavad rohkem reisima omal käel. Ja nagu aeg näitab, siis ongi järjest keerulisem leida ühist ja sobivat aega. Eelmisel suvel oli olukord koroona tõttu veelgi keerulisem ja viimasel hetkel pidime reisi siiski ära jätma. No ja sellel aastal ei saanudki erinevate asjaolude kokku langemisel Karl meiega kaasa, keda asendas aga suurepäraselt armas Evelin, kellega on juba oldud mitmeid ja mitmeid kordi reisikaaslasteks.

Kokku oleme 7 aasta jooksul teinud siis 4 autoreisi - esimese Põhja-Jäämere äärde, kus sõitsime läbi Soome ning Rootsi ja Norra põhjaosa, teise Taani, kolmanda Musta mere äärde, kus sõitsime läbi Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia ja Bulgaaria (ning avastasime enda jaoks uue riigi Transnistria!) ja nüüd neljandaks Balkanimaad. Sellega tõmbame joone alla meie pere autoreisidele! Pean ütlema, et need on olnud alati väga toredad ja lõbusad reisid. Lapsed on ikka oma vanemate sarnased ja minu omad on tulnud kaasa enamuse mu hullumeelsete ideedega. Suur tänu teile selle eest! Edasiste reiside osas on aga üks suur teadmatus: ootamas on juba kaks aastat reis Iisraeli koos Katariinaga. Hetkel on plaanitud see aprillikuusse uuesti: kas saab toimuma või mitte ei oska veel keegi ennustada! Samuti lükkus jaanuarikuust novembrisse Lõuna-Ameerika avastamine.