SOOME, ROOTSI JA NORRA AUTOREIS!

KOKKUVÕTE!

Pärast reisi on alati tore teha väike kokkuvõte. Palju kulus raha, aega, kilomeetreid või veel muid asju.

Mõnikord, kui reis läheb ootamatult või ka teadlikult kallimaks kui plaanitud, siis rahasse puutuvaid summasid muidugi ei tahakski teada. Kuid sellest ei pääse ka kuidagi. Meie riik on nii lahke ja annab igale kolme lapse emale kuus 115,08 eurot. See raha ongi meil olnud läbi aegade "reisiraha". Muuks otstarbeks üritan seda mitte kulutada. Lisaks sellele on oma panuse andnud lapsedki. Viimased sünnipäevad kinkisid meie kallid sünnipäevakülalised lastele raha just nimelt reisi tarbeks. Laste rahaline panuski oli vastavalt vanusele: Katariina 80 eurot, Karl 50 ja Eliisabet 40. Kuna meie reisi sihtpunkt (tegelikult üldse kogu reis) viimasel hetkel muutus mõnusast rannas lesimisest külmetamiseks Põhja-Jäämere ääres, siis nüüd tagantjärele võin selle üle vaid õnnelik olla. Ilmselt ei oleks minu lapsed algusest peale nii hea meelega raha kogunud Põhja-Jäämere äärde minekuks. Mitte, et neile reis ei oleks meeldinud. Reisiga olid nad väga rahul ja see väga meeldis neile. Aga esialgu kaugelt vaadates tundub võib-olla tõesti, et suvine peesitamine Odessas Musta mere ääres kaalub kõvasti üle 11 kraadise õhutemperatuuri Põhja-Jäämere ääres. Aga alati lähevad asjad ikka parimat võimalikku rada pidi. Nii seegi kord.

Nii siis, kogu reisi peale kokku kulus meil 1183,3 eurot. Sellest enne reisi kulutasime ära 280 eurot (160 laevapiletid ja 120 kaasa ostetud toit ja muud asjad). Kaudselt võib veel ka reisikuluna mainida hooldust (72 eurot), mille lasin autole igaks juhuks enne kauget ja pikka sõitu teha. Seda küll otsese väljaminekuna ei arvestanud. Reisile mineku päeva hommikul oli meie "reisikonto" arvel umbes 900 eurot. Enne laevaleminekut võtsin sealt sularahana välja 300 eurot. Pärast seda oli meil kaardi peal 600 eurot vabalt kasutamiseks. Enam-vähem jälgisin palju oleme ära kulutanud. Reisi lõpu poole tasusin mõned arved igaks juhuks teise kaardiga. Samas jäi meil järgi üle 150 euro sularaha. Seda ikka hoidsin ootamatuteks juhtudeks, kui ei saa kaardiga tasuda. Aga ei olnud väga selliseid juhtumeid. Tehes väikesed arvutused ja jagades kogu kulunud raha ära meie nelja peale tuleb välja, et ühe inimese (või siis lapse) kulu oli 295,8 eurot. Olime reisil 12 päeva. Päevas kulus inimese kohta 24,66 eurot. Ei tundugi nii palju. Ning enamus rahast kulus enesestmõistetavalt bensiini ostmiseks. Nimelt 556 eurot. Ehk siis kõigele muule (kogukulu miinus bensiin ja enne reisi tehtud kulutused) kulus 347,3 eurot. Ilmselt ka mitte liiga palju. See sisaldab siis endas muuseumipileteid, poes käimisi, kämpingut, kohvikuid, väljas söömist ja muud pudi-padi. Aga kuna matemaatika ei ole minu kõige lemmikum asi, siis ma rohkem numbritega ei tegeleks.

Siiski, läbi sõidetud kilomeetrid pean ikkagi kirja panema. Kogu selle kaheteistkümne päeva jooksul sõitsime maha meie andmete põhjal 4910 kilomeetrit. Tundub päris aukartust äratav number. Igal juhul umbes neli korda suurem kui kulutatud raha numbrid. Selle üle on mul muidugi hea meel. Ausalt öelda, ei arvanud ma algul üldse, et nii palju sõidame. Ma küll vaatasin enam vähem seda, kui palju sõidame päevas. Kuid ei süvenenud mitte kordagi sellesse palju see kogu marsruudi pikkuseks teeb. No eks ka nii võib! Ilmselt minu puhul veel eriti. Kindlasti saaksime me ka väga täpsed kilomeetrid ja läbitud teekonnad lausa kaardil märgituna, kui Katariina võtaks ette oma uhke navigatsiooniseadme ja uuriks sealt natukene neid marsruute ja kilomeetreid. Aga ta ei võta. Pärast seda kui meie nutikas seade meid Helsinki´is viimasel õhtul alt vedas, on Katariina ja meid terve reisi juhendanud "tädi" suhted sassis. Ja tundub, et leppimist pole veel loota. Vähemalt mitte enne järgmist reisi.

Kuna enamus teekonnast läbisime maanteid mööda, siis muidugi vähenes ka märgatavalt minu auto keskmine kütusekulu. Igapäevase tavalise 7,7 liitri asemel oli reisil selleks numbriks 6,6 liitrit saja kilomeetri kohta. Ilusad numbrid jälle.

Hakkasime Eestist sõitma ka ilma kindla reisiplaanita. Kindel eesmärk oli meil ainult see, et peame jõudma välja Põhja-Jäämere äärde. Muu oli kõik nii, et vaatame sõidu pealt kuidas kujuneb. Ma pean ütlema, et väga hea on minna reisile selliselt. Ei ole ühtegi kohustust. Lihtsalt sõidad ja vaatad kuhu välja jõuad. Meil ei olnud ka mingit plaani selle kohta, mida me vaatame ja mida teeme. Enamus seltskonnast, lausa kolm neljandikku, olid lapsed. Seetõttu andsin endale aru, et mingit väga sügavat kultuurireisi sellest ei saa. Ei jaksa ega viitsi lapsed käia emme sabas ühest muuseumist teise. Ilmselgelt alahindasin jälle oma lapsi selles osas. Täiesti ootamatult kujunes meie reis väga korralikuks kultuurireisiks. Muuseume külastasime peaaegu iga päev. Ning rekord oli Vaasa, kus käisime lausa kolmes muuseumis ühe päeva jooksul. Ainuke asi, mis lastele ei meeldinud, olid kirikud. Nende arvates olid need kõik ühesugused ja üleüldse oleks piisanud sellest, kui me oleksime käinud kogu reisi jooksul ainult ühes kirikus. Ei mõistnud nad üldse seetõttu minu piiritut kurbust selle üle, et Sodankyla 500 aastasesse kirikusse jõudsime viis minutit pärast selle sulgemist. Ning sisse ei saanudki! Küll püüti mind lohutada väitega, et täiesti tavaline kirik nagu nii ja ega seal ei olegi midagi erilist vaadata. Aga ei lugenud need väited mulle. Mitte kunagi ei saa tavaline olla kirik, mis ehitatud 500 aastat tagasi. Kui palju inimesi on seal ristitud, leeritatud, laulatatud ning maetud. Kui palju ajalugu.

Kui nüüd pärast väikest hingetõmbe pausi vaadata reisile tagasi, siis ma võin vaid ohates öelda, et oli imeline reis. Me nägime nii palju, kogesime palju ja ka õppisime palju. Mina õppisin seda, et mul on maailma kõige vahvamad, hoolivamad ja lahedamad lapsed. Ühesõnaga üks väga tore kamp, kellega mööda maailma ringi seigelda. Nad tulevad rõõmsalt kaasa iga minu hullumeelse ideega. Nendega on huvitav, tore ja lõbus. Nendega koos on hea naerda. Aitäh neile maailma kõige parema seltskonna eest! Mul on au olla väga tähtis osaline nende elus. Loodetavasti oskan ma selle au eest ka tänulik olla ja suudan selle välja teenida väärikalt. Kuid meie unistustele ja plaanidele, nagu ikka, ei tule kunagi lõppu. Õnneks! Ning sellepärast ongi meil juba plaanitud ka järgmine reis. Selleks on viis päeva Karliga Londonis. Sinna on küll veel pea kaks kuud aega, kuid olen kindel, et seegi reis saab olema väga huvitav. Ning vägev kultuurireis. Karl lubas "välja kannatada" ka kõik kunstimuuseumid, kuhu mina ilmtingimata minema pean. Ja mina jälle lubasin pühalikult külastada temaga kõiki kohtasid, mis seotud II maailmasõjaga. sealhulgas näiteks Londoni Sõjamuuseum ja Churchilli sõjakabinet.