KOOLIVAHEAEG ELIISABETIGA - OSLOS JA IIRIMAAL!

TEINE PÄEV - 14.03.2015.

Arusaadavatel põhjustel magasime hommikul väga kaua. Ärgates oli ilm ilus ja päike paistis. Tutvus meie võõrustajaga jätkus hommikusöögilauas. Nägime teda ju öösel esimest korda elus. Pärast sööki oli meil Eliisabetiga plaan minna Oslosse linna vaatama. Tiina pidi aga tööd tegema ning pidime saama kokku õhtul Oslos. Olen Oslos käinud läbisõidu vormis palju kordi. Varem ei ole kunagi aga käinud seal päriselt just selle linna enda tõttu. Nüüd oli meil plaan külastada mõnda kunstimuuseumi ja vaadata kuninglikku lossi. See oli Eliisabeti suur soov. Temale nimelt jättis kustumatu mulje paari aasta tagune Stockholmi kuningalossi külastus, kuhu ta lausa soovis elama jääda. Meie armas võõrustaja muidugi tõi Liisu natukene maa peale tagasi - Oslo kuningaloss nägevat rohkem näiteks Tartu Ülikooli kui lossi moodi välja.

Sõitsime bussiga jälle linna. Nädalavahetustel on üks suurem kaubanduskeskus mõelnud välja, enda külastatavuse suurendamiseks ilmselt, väga kavala nipi. Nimelt on nad pannud käima tasuta bussi Oslo ja selle eeslinnakeste vahel. Igal juhul meile see buss väga meeldis. Tiina saatis meid bussi peale, et ikka õigel ajal bussi peale jõuaksime ja meie sõitsimegi Oslosse. Mõtlesin alguses, et kõigepealt võiksime külastada Vigelandi parki. Gustav Vigeland (1869-1943) oli Norra tuntuim skulptor. Seega siis ka temanimeline park Oslos. Ei osanud me aga õiges kohas peatust küsida. Sõitsime niisama pargist mööda. Bussist tulime maha kuningalossi juures. Jalutasime tiiru ümber lossi ja natukene lossi ümber pargis. Mõtlesime, et edasi jalutame ikkagi sinna Vigelandi pargi juurde. Eliisabetil oli aga hoopis suur kiusatus minna kohe kunstimuuseumisse. Ning kuna me parki juba bussiaknast natukene tõesti ka nägime, siis ma olin sellel korral nõus temaga. Vähemalt ma arvan, et saime mingi ülevaate pargist. Kuigi tegelikult ma ei tea ju kui suur see on. Ja kui suurt osa meie temast nägime.

Nii me jalutasimegi edasi Oslo Nasjonalgalleriet´i poole. Linna peal oli rahvast väga palju. Nii ilusa ja päikeselise ilmaga pole seal muidugi midagi imestada. Väga palju oli ka norralasi, kes olid ilmselt tulnud laupäevast päeva välja veetma. Mind on alati veidi imestama pannud skandinaavlaste imelik riietumise stiil või komme. Nad käivad üldiselt väga korralikult ja stiilselt riides. Aga siis pannakse juurde mingi veider detail, mis kogu asja pea peale keerab. Üheks selliseks maitsevääratuseks on nende tava käia kogu aeg ja iga riietuse puhul botastega. Naisterahvad kannavad pidulikku mantlit ja kübarat ja botaseid. Või siis on tütarlaps miniseeliku ja sukkpükstega ja botastega. Daam kübara, kostüümi ja botastega. Ja need botased ei ole sellised viisakad, stiilsed ega ägedad tossud, mis sobiksid kokku ülejäänud riietusega. Hoopiski mitte! Tegemist on üldjuhul lääpa tallatud, suhteliselt kulunud, määrdunud ja palju päevi (või aastaid) näinud jalavarjudega. Millega ülejäänud rahvad heal juhul käiksid õhtul pimedas koeraga jalutamas väljas. Naljakas. Vähemalt minu arvates. Ma saan küll aru, et botased on äärmiselt mugavad jalanõud. Kuid on leida siiski ka väga mugavaid kingi, mis märksa paremini sobiksid korralikuma riietusega. Veel hullem on härrasmees ülikonna ja botastega. Neid isendeid õnneks kohtab vähem!

Veidi rohkem kevadet oli ka Oslos Tallinnaga võrreldes - krookused õitsesid kõik juba. Kunstimuuseum oli väga lähedal lossile. Jalutada eriti ei saanudki. Ostsime pileti. Ja kohe leidsin ka ühe asja, mis Norras odav. Muuseumipilet maksis ainult 50 krooni. Täpselt sama palju kui bussipilet. Naljakas! Mina küll parema meelega maksaks rohkem kunsti kui bussisõidu eest. Muuseum iseenesest oli tohutult hea! Minu jaoks oli see päris meeldiv üllatus. Väga hea kollektsioon kogu maailma kunsti paremikust. Eliisabetilegi väga meeldis. Oslo muuseumist leidsime ühe äärmiselt toreda saali, kus iga külastaja võis ka ise proovida joonistada ühte Vigelandi skulptuuri. Proovisime siis ka. Väga pikalt muidugi aega ei kulutanud sellele, aga mingid joonistused saime meiegi valmis. Mõlemad peaksime muidugi natukene tihedamini joonistamisega tegelema. Minu viimasest joonistusest on ikka väga pikk aeg möödas. Maalimisega olen isegi tihedamini tegelenud. Aga eks see lõpuks ikka jutuks jääbki, et tegelikkuses vist nende värvide ja pintslite välja otsimiseni siiski ei jõua.

Kui muuseumile tiiru peale saime, läksime muuseumi taha parki kaasa võetud võileibasid sööma. Ilm oli küll väga ilus, päike paistis ja tuulevaikses kohas oli väga mõnus istuda. Väga soe siiski ei olnud. Otsustasime minna nüüd uuesti muuseumi ette, kus oli armas väike kohvik. Tellisime seal kakaod ja šokolaadikooki. Hea rammus suutäis! Meil oligi parasjagu tunnike vaja aega parajaks teha. Pool viis pidime Tiinaga Filadelfia Kirke juures kokku saama. Kell viis algas seal Oslo Steinerkooli muusikasuuna kümnenda juubeli pidulik kontsert. Saime ilusasti kokku lepitud ajal ja kohas kokku. Kontsert oli super lahe pean ütlema! Esinesid nii praegused õpilased, vilistlased kui ka õpetajad. Kontsert oli südamega tehtud ning hoolega ette valmistatud.

Kontserdielamus saadud läksime bussi peale ja sõitsime koju tagasi. Õhtusöök, natukene lobisemist ja siis magama minek. Raha kulutasime täna 300 krooni: 50 krooni muuseumi piletile; 150 krooni kohvikus; 50 krooni bussisõidule; 100 krooni kontserdipiletitele. Kokku kulutasime siis täna 650 krooni. Neid summasid vaadates tundub vähemalt mulle küll asi natukene paigast ära olevat. Või siis vastupidi, et Eestis on asjad paigast ära. Kohvikus käimine, tuleb välja, on kordades kallim kui kontsert või muuseumikülastus. Aga äkki ongi nii palju õigem!? Et inimesed käiksid ikka rohkem muuseumis, kontserdil, näitustel, teatris ja muudes sellistes kultuursetes ja harivates kohtades. Mitte ei nuumaks ennast kohvikus saiakestega. Aga muidu oli väga tore päev meil täna!