Friday, April 3, 2015

KOOLIVAHEAEG ELIISABETIGA - OSLOS JA IIRIMAAL!

VIIES PÄEV - 17.03.2015.

Täna oli siis see päev, kus liikusime edasi oma reisiga. Asjad olid õhtust juba pakitud. Tegime kaasa võileivad, pesime hambad puhtaks ja bussi peale. Kõigepealt bussiga Oslo Bussiterminaali ning sealt edasi siis juba lennujaama. Oslosse sõites saime millegipärast bussipiletid poole hinnaga. Kas nägime mõlemad lapse moodi välja äkki? Lennujaamabussi piletid olime tulles juba ära ostnud. Lennujaama jõudsime väga täpselt. Pagasikontrollist läbi saades, oli pardale minek juba alanud. Õnneks on tegemist väga väikese lennujaamaga ja me jõudsime õigesse väravasse täiesti õigel ajal. Saime suhteliselt kiiresti lennukisse ja üsna pea olime teel Dublini poole, kus ootasid meie järgmised võõrustajad - Irena ja Michelangelo.

Lennukis istus meie kõrval umbes 35 aastane meesterahvas. Minu hinnangul iirlane. Aga selliste arvamuste avaldustega võin ma ka täiesti mööda panna. Igal juhul oli tegemist väga uskliku inimesega, kes pidevalt palvetas poolihääli. Või kui ei palvetanud parasjagu, siis luges Piiblit. Õigus, umbes 10 minutit rääkis ka meiega juttu. Uuris, kas lendame Dublinisse esimest korda jne. Pagasit tal ei olnud. Ainult Piibel, dokumendid jaki taskus ja siis hunnik tihedalt täiskirjutatud pabereid. Mõtlesin enda pideva muretsemise peale, kas kõik asjad said ikka kaasa. Mõni inimene, erinevalt enamusest, suudab reisida, olla ja nautida elu, ka ilma asjadeta. Eks tegelikult kõik, milleta me elada ei saa, on meie enda sees. Ja see on kogu aeg kaasas, ka pideva muretsemiseta. Loodetavasti palvetas ta meie kõigi eest ja 1,5 pärast õhkutõusmist Oslos maandusime me õnnelikult Dublinis.

Lennujaamas oodati meid rõõmsalt plakatiga ja puha. Meie saabumine Iirimaale oli väga tähendusrikas. Ei ole parimat päeva selleks kui 17-nes märts. Püha Pätriku päev. Püha Pätrik on iirlaste kõige suurem ja tähtsam pühak. Iirimaa kaitsepühak. Legendi järgi käskis just Pätrik kõigil madudel Iirimaalt lahkuda. Tõsi, Iirimaal ei ole madusid. Tundub uskumatu, aga nii on. Pätrikupäev on lausa nii suur püha, et on vaba päev. Sellel päeval korraldab kõige väikseim külagi uhke paraadi ning kõik riietavad ennast rohelisse. Ja meil oli vastas rohelise plakatiga Irena. Väga armas! Nii ei ole mind keegi lennuki pealt tulles vastu võtnud. Aitäh! Ja õues oli soe! Lausa 13 kraadi.

Pakkisime ennast autosse ja sõit võis alata. Täna oli meil plaanis sõita Clonakilty'sse. Sinna sõidab umbes kaks tundi. Vahepeal käisime korra kohvikus. Kohviku juures jalutades meenutas esimese muljena Iirimaa mulle Mauritiust. Kõik muidugi imestasid selle peale. Kaasa arvatud ma ise. Aga nii ta oli! Ilmselt palmide pärast. Ning tõesti-tõesti - kogu Iirimaa kannab täna rohelist. Kas või mõne väikese aksessuaarina. Kaks tundi sõitu ja kohal me olimegi. Clonakilty on Cork'i lähedal väga armas värviliste majadega väikelinn. Irena oli meile broneerinud toad kohalikus hotellis. Registreerimise ennast sisse, saime võtmed ja suundusime siis oma tubade poole. Tuli välja, et meil oli lausa oma majakene. Köögi, elutoa, vannitoa ja kahe magamistoaga. Täitsa superluks kohe!

Kohe sain Irenalt ka juhised dušši kasutamise kohta. Sest olgem ausad: Iirimaal on juba see omamoodi väljakutse. Ning ma üldse ei räägi sellest, et neil on endiselt kogu muu maailmale täiesti arusaamatutel põhjustel kasutusel iga kraanikausi kohta kaks kraani: ühest tuleb soe ja teisest külm vesi. Kasutaja oma asi, kuidas ta need parajaks saab. Tavaliselt käib see nii, et kiiresti jääkülma vee alla näiteks käed ja siis tulikuuma jne. Dušši kasutamine on aga juba kõrgem pilotaaž. Selle tarbeks, et üldse mingi vesi kätte saada, ripub dušširuumi laes üks nöör. Umbes selline nagu tavaliselt invatualettides hädakutsungi nöörid. Ehk siis selline, mida enamus inimesi hoolega hoidub puudutamast, et mitte päästemeeskond kohale ei tormaks.

Aga mitte Iirimaal! Iirimaal tuleb just sellest nöörist tõmmata, kui tekib soov pesema minna. Siis tuleb oodata, sest Iirimaal on inimestel aega küll. Ning siis duššikabiini sisse minnes võid mõelda, et nüüd on edasi asi lihtne. Kus Sa sellega! Seal on selline keerulisemat sorti nuppude, skaalade ja muude näidikutega pult. Ja sealgi tuleb alustuseks ühte nuppu vajutada. Tundub, et iirlased armastavad igat sorti nuppe. Kui kõige sellega suudad hakkama saada, siis võidki rahulikult sooja dušši nautida. Ei tasu aga unustada, et vett soojendab elekter. Ja see elekter käib läbi selle sama puldi. Tundub ohutu? Vesi ja elekter rõõmsalt üheskoos! Aga samas on vesi Iirimaal tasuta! Iirimaal võib vesi ka kõige ebasobivamal momendil lihtsalt otsa saada. Veab kui kraanist ei tule enam sooja vett. Aga võib juhtuda ka nii, et üldse mitte mingisugustki vett ei ole. No, aga kui jälle on, siis on tasuta ikkagi.

Kauaks me muidugi ei tutvunud Iiri veemajanduse eripäraga. Läksime hoopis otsima kohta, kus saaks süüa ja tähistada ka veidike iiri suurt püha: põha Patrick´u päeva. Ning pealegi pidime me kohtuma veel kahe meie väikese sõbra - Morteni ja Erikaga. Nendega saime kokku kohaliku kaubanduskeskuse juures, kui käisime poest läbi ja ostsime endale hommikusöögi. Mulle juba meeldivad hinnad siin! Vähemalt poes. Esimesel kiirel pilgul poelettidele, ei suutnud ma tuvastada ühtegi kallimat hinda Eestiga võrreldes. Samas olid väga paljud asjad vastupidi odavamad. Aga eks kallid on siin näiteks teenused: juuksur, hambaarst ja muud sellised luksulikud asjad.

Toreda ja armsa koha leidsime väikese jalutuskäigu kauguselt. Sõime, proovisime kohalikku käsitööõlut ja rääkisime ja rääkisime. Ilmselt jätkuks meil vestlemist lõpmatuseni. Eliisabet oli rahul - tema oli jõudnud lõpuks oma eesmärgini reisi juures - kohtumiseni Erikaga. Lõpuks istusidki tüdrukud eraldi oma lauas. Ajades omi asju. Kahjuks unustas Eliisabet Erikale Tiina juures valmistatud kingituse hotelli. Aga kohtumine Erikaga oli plaanis ka järgmisel päeval, saab siis ära anda. Raha kulus esimesel õhtul Iirimaal 60,0 eurot. See siis hotelli ja õhtusöögi peale. Ja siis veel Oslos 75,0 krooni bussipiletite peale. Mulle meeldivad tegelikult ikka väga need riigid, kus on samuti käibel euro. Ei pea oma pead vaevama pideva arvestuse peale, millega kokkuvõttes ikka mööda paned. Loomulikult alati enda kahjuks!

No comments:

Post a Comment