SUVINE SOFIA - TEINE PÄEV!

TEINE PÄEV - 3. august 2025

Saime ennast lõpuks välja magada! Isegi mina ärkasin alles pool üheksa. Kella üheksa ajal läksime hommikust sööma. Päris hea söögi valik oli. Välja arvatud kohv! Masin oli ju olemas. Oleks pidanud nagu täitsa normaalne olema, aga minu jaoks oli see tulimagus. Käisin uurimas, et kas neil on äkki mingi segu, kus lisaks kohvile ka juba suhkur sees? Ei pidanud olema. Aga kummaline see oli! Arvas siis, et äkki on piim nii magus. Proovisin siis omale uue segu teha - espresso + kuum vesi + sorts piima. No see igal juhul kõlbas juua. Täna oli meil plaanis käia läbi mõned majamuuseumid. Sofia südalinnas on mitmete nende kultuuriloos oluliste tegelaste elupaigad olnud, mis tänasel päeval on avatud muuseumina. Aga just sellest hetkest, kui jõudsime Ivan Vazovi majamuuseumini, hakkas meie õnn pöörduma!

Seni väga ladusalt kulgenud reis ei saa loomulikult sellisena lõpuni välja veereda ja seetõttu selguski, et Ivan Vazovi muuseum on täna suletud! No loomulikult, selle peale ei ole keeruline tulla, et pühapäeval võib mõni muuseum kinni olla. Ja ma isegi tulin selle peale ja kontrollisin ning Google väitis, et on avatud. Aga no tegelikkuses siiski ei olnud! Nüüd vaatasin muidugi veel korra üle ka järgmised majamuuseumid, kuhu tahtsime minna ja selgus, et needki kinni. Ega meil siis muud üle jäänud, kui jalutada edasi järgmise koha poole, mida soovisime külastada - Red Flat. Tegemist on idabloki nõukogudeaegses 80ndate stiilis sisustatud korter-muuseumiga. Ning mitte lihtsalt muuseumiga, kus sisustatud toad, mida siis võid imetleda!

Selles muuseumis on iga ese tähendusega. Kui jalgratas, siis ikka ainult "kokukas"! Olümpiakaru Miša, odekolonn, maalitud lõikelaud ning tikitud Lenini pilt köögiseinal ei saagi väga mujalt pärit olla. Iga ese on tähendusega või sümbol. Red Flatis saab tutvuda sellega, kuidas kommunistlikus Bulgaarias inimesed sõid, puhkasid, koolis ja lasteaias ja tööl käisid, mida TVst vaatasid, raadiost kuulasid jne-jne. Ja vot seda me soovisimegi kõike näha! Mina veel mäletan neid tähendusi ja tähtsaid asju oma lapsepõlvest. Minu lapsed teavad seda aega aga ainult minu ja teiste vanemate inimeste juttude järgi. Aga ka sinna ei saanud me kohe: armas piletimüüja sai meile broneerida aja paari tunni pärast ehk 14.15. Seega oli meil kaks tundi aega. Siin samas kõrval oli Sofia jalakäijate ja põhiline ostutänav ehk Vitoša bulvar. Tänava nimi tuleb Sofia kõrval asuva Vitoša mäe järgi. Tänava otsast paistab nimetatud mäetipp ka kenasti ära.

Sofia on alates aastast 1879 Bulgaaria pealinn. Linna põhiline planeering pärineb samuti 19. sajandist. Kuningapalee, parlamendihoone ja erinevad ministeeriumihooned ehitati kesklinna idaossa, kuhu rajatigi nö ilusate hoonete kvartal, mis tänini alles. Rooma, keskaja ja Türgi-aegsed hooned, mis on samuti Sofiasse laiali pillutatud, meenutavad linna keskaegset päritolu. Monumentaalsed avalikud hooned, mis on pärit kommunismiajast, lisavad all-linna väljakutele ja võtmekohtadele melanhoolset ja nostalgilist suursugusust. Kaasaegse Sofia peamine tuiksoon aga ongi just seesama Vitoša puiestee. Mõlemale poole peatänavat jäävad munakivisillutisega ning elamutega ääristatud tänavad. Siin me siis nüüd ringi jalutasimegi! Avastasime siin toredaid pisikesi kosmeetikakauplusi. Bulgaaria on teadagi ju üks Euroopa suurimaid roosikasvatajaid ja suurema osa roosidest saadavast toodangust kasutab ära just kosmeetikatööstus.

Mõned asjad ostsime ka, aga selle juures pidime arvestama käsipagasi mahutavusega. Ja Eliisabet lisaks sellega, et tema reis jätkub veel pärast Sofiat nädala aega Pariisis. Aga mõned kingitused saime siiski lubada. Mina ostsin endale ka mustad nahast rihmikud. Vanad olin just minema visanud. Nüüd saingi uued! Panin rihmikud kohe jalga - igal juhul palju mõnusam siinses kliimas võrreldes kinniste tossudega. Kerge lõunasöögi tegime ka enne, kui kella kaheks läksime Red Flati juurde tagasi. Selgus, et muuseum ei olegi selles hoones, kust piletid saime - meid juhatati hoopis järgmisesse põiktänavasse. Seal pidime all andma uksekella, et sisse saaksime. Korter asus teisel korrusel. Saime audiogiidi kaasa ja asusime avastama Bulgaaria punast perioodi. Minu hinnangul on muuseum tõesti väga hästi üles ehitatud. Just sellepoolest, et igal esemel on tähendus ning seda tähendust, tausta ja toonast aega selgitati põhjalikult. Loomulikult tajusin mina päris Nõukogude Liidus kasvanuna, et Bulgaarias oli elu siiski kordades helgem ja värvilisem. Red Flati väärtust see loomulikult ei kahandanud. Lihtsalt veelgi autentsem oleks, kui taoline muuseum oleks nt Tallinnas või hoopis mõnes Eesti väikelinnas.

Jalutasime veel natukene ringi ning uuesti jäi meile teele Sveta Nedelja kirik, mida olime eile juba väljast imetlenud. Nüüd oli kirik avatud ja käisin ka hoone sisemusega tutvumas. Eliisabet arvas, et talle kirikutest nüüdseks siiski juba aitab ja ootas mind väljas. Sveta Nedelja kirik on ehitatud 10. sajandist pärit kiriku asukohale ning olnud üks peamisi Sofia pühakodasid. 19. sajandi keskel kirik renoveeriti äärmiselt põhjalikult, kuid pommitati peaaegu täielikult puruks 1925 kommunistidest äärmuslaste poolt tsaar Boriss III matusetalituse ajal. Säilisid vaid põhjapoolne arkaad ja kullatud ikonostaas. Õnneks taastati kirik veel kord. Olles Sofia piiskopi kodukirik on Sveta Nedelja kirikul katedraali staatus.

Nimetatud kiriku vahetus läheduses ongi juba kirjeldatud kuumaveeallikad. Et sellist varandust ära kasutada ehitasid juba nii roomlased kui hiljem türklased siia suured avalikud saunad. Vaatasime üle ka viimase, 1913. aastal, ehitatud hoone, mis tänaseks päevaks tõesti restaureeritud ning Sofia linnamuuseumina avatud. Eile olime siit jalutanud korra juba läbi, aga siis oli õues päris hämar ja isegi üldmulje saamine sellest ilusast hoonest oli keeruline. Päevavalguses nägi kõik hoopis teistsugune välja. Samasse kõrvale jääb ka Banja Baši mošee, mida samuti eile nägime vaid pimedas. Kesklinna termide mošee on on ainus islamiusu teenistuse pidamise koht Sofias, mis täidab oma algset funktsiooni tänase päevani. Ehitatud 1576. aastal. Nagu paljude mošeede puhul, oli ka selle kõrval juba siis avalik saun.

Kuumaveeallikatest möödudes panin tähele, et täna oli siin veelgi rohkem rahvast ja suurem järjekord. Eliisabetil oli soov minna lisaks ostutänavale, kus täna paar tundi veetsime, veel ühte kesklinnast natukene eemal asuvasse Serdika kaubanduskeskusesse. Käisime siis hotellist läbi ja asusime teele. Nüüd siis trammiga. Trammist maha tulles jäime päris korraliku vihma kätte. Et mitte üleni märjaks saada pidime jooksma, et poodi varjule jõuda. Serdika kaubanduskeskus oli päris suur, paljud poed ja brändid olid tuttavad Eestist. Aga isegi samade poodide puhul panin tähele, et siin oli kvaliteetsem, huvitavam kaubavalik ning suuremd allahindlused. Üht-teist siiski ostsime! Mina lühikesed teksad ja paar T-särki. Edasi sõitsime nüüd bussiga uuesti Vitoša puiesteele, kus tahtsime õhtust süüa. Isegi meile ootamatult oli õhtu kätte jõudnud! 

Täna õhtustasime kreeka restoranis. Söök oli selline tavapärane. Hotelli tagasi jalutasime. Jälle seda sama teed pidi, mida olime juba kaks korda käinud - Parteimaja, Sveta Sofia monument, Sveta Petka Samardžiiska kirik, Rooma varemed, mošee, Sveta Nedelja kirik, termid, kuumaveeallikad ja siis lõpuks meie hotell. Käisin pesus. Siis tutvusin minibaari hinnakirjaga. Tavaliselt ma isegi ei vaata sinna just jubedate hindade tõttu, kuid nüüd millegipärast süüvisin asjasse ja avastasin, et siin polegi jubedad hinnad. Päris odavad olid! Otsustasin siis võtta sealt ühe väikese veinipudeli. Kirjutasin, maitsesin veini ja lugesin head raamatut. Ka vein oli täiesti normaalne. Raha kulutasime täna Red Flati muuseumis 18 eurot, kosmeetikapoes 31 eurot, kingadele 50 eurot, lõunasöögile 13 eurot ja õhtusöögile 33 eurot. Kokku 145 eurot.

SUVINE SOFIA - ESIMENE PÄEV!

ESIMENE PÄEV - 2. august 2025

Mõtet minna mõneks päevaks Sofiasse olen mõlgutanud juba päris pikka aega. Aastal 2017 käisin lastega pikal ja ägedal autoreisil Musta mere ääres. Selle käigus sõitsime läbi ka Bulgaaria. Oli plaan külastada Sofiatki, aga siis tekkis meil väike probleem autoga ja jätsime igaks juhuks pealinna vahele. Et ei hakka suurlinna oma poolpiduse autoga trügima või nii...  Nüüd teeb aga Airbaltic sinna suhteliselt soodsaid reise ja seda võimalust soovisingi kasutada. Eliisabet oli lahkelt nõus kaasa tulema. Seda enam, et tänu Airbalticu suurele liinide sulgemisele kevadel, tühistati meie lennud Jerevani, kus plaanisime rendiautoga ägeda ringsõidu teha. Sofia oli siis väike asendus sellele.

Ja nagu ikka kipuvad erinevad toredad sündmused kuhjuma üksteise otsa: alustasime hommikul Riiga sõitmist kell 5.30 olles öösel maganud vaid kaks ja pool tundi! Aeg möödus eelmisel õhtul pulmas. Eliisabet magas juba kolme kilomeetri pärast. Sellisel kellaajal oli tegelikult väga hea sõita - teel olid vaid mõned kaubaautod ja hilised või siis hoopis varased liiklejad. Enne Pärnut avanesid suurepärased vaated imelisele päikesetõusule! Mulle on alati meeldinud augustiöödel autoga sõita - eriti nt läbi uduvaalude. Eliisabet magas selle kõik aga maha: tema ärkas alles natukene enne Riiat ja imestas siis, et kuidas me ometi nii kiiresti sinnamaani jõudnud olime. Lennujaama parklas parkisime auto, saime transfeeriga lennujaama, viperusteta lennuki peale ning paari tunni pärast maandusimegi juba Bulgaaria pealinnas Sofias. Parklasse koha sain broneeritud alles eelmisel päeval - nimelt läks see mul üle-üldse meelest!

Nii odavalt ja ilmselt ka mugavalt, kui saime Sofia lennujaamast metrooga kesklinna, ei ole ma vist veel kuskil riigis saanud - sõit maksis 83 senti, telefoniga sai osta pileti otse metroosse sisenemise väravast. Ei mingit võõrkeelsest automaati vmt. Pilet kusjuures kehtis vähemalt tund aega. Päris täpselt me kindlaks ei teinudki seda. Nii olimegi umbes tunnikene pärast maandumist juba hotellis. Värskendasime endid natukene ja siis läksime kohe linnaga tutvuma. Täna oli meil plaanis käia läbi huvipakkuvad kirikud. Alustasime muidugi kõige uhkemast ja suuremast ehk Aleksander Nevski memoriaalkirikust. Kirik ehitati etappide kaupa 1882-1924 mälestamaks Venemaa sõjalist panust 1877-1878 toimunud Bulgaaria Vabadussõjas Osmanite ehk Türgi impeeriumi vastu. Nime sai kirik ühe Venemaa kuulsaima keskaegse valitseja Novgorodi vürst Aleksander Nevski järgi. Vene uusbütantsi stiilis ehitatud kirik on tehtud heledast Bulgaaria liivakivist. Pühalik interjöör on täiuslik akendest sisse paistvas soojas valguses ja sadade põlevate küünalde säras. Kiriku kuplitest on keskmine kõige suurem kuppel ja kellatorn kaetud kullatud plaatidega. Kuld saadi kusjuures 1960. aastal kingituseks Nõukogude Liidult! Ülejäänud kuplid on kaetud vaskplaatidega, mis ajaga tavapäraselt roheliseks tõmbunud. Nevski kirik on sarnaselt õigeusu kirikutele ümmargusema põhiplaaniga võrreldes nt katoliku või luteri usu kirikute piklikule mitmelöövilistele kirikutele. Kirik mahutab 5-7 tuhat inimest.

Aleksander Nevski kiriku all krüptis on avatud ikoonigalerii. Sinna me siiski ei jõudnud, sest sellel hetkel, kui sinna läksime, oleks see olnud avatud veel vaid 10 minutit ja ma ei tahtnud lihtsalt sellest läbi joosta. Seega läksime edasi järgmisesse ehk Sveta Sofia kirikusse. Selle kiriku puhul on tegemist Sofia vanima säilinud ristiusu kirikuga, mille algus ulatub tagasi 6. sajandisse. Kirik ehitati kahe 4. sajandi kiriku asukohale otse toonase linnamüüri taha ja asub peaaegu Aleksander Nevski kiriku kõrval. Seal asus ka Serdika surnuaed ja kuni keskajani oli see linna peamine kalmistukirik. Serdika (bulgaarlaste seas tuntud kui Sredetsina) on kusjuures Sofia kunagine nimi, mis tähendab "püha tarkust". Ajapikku laienes nimi kogu linnale. Kirik on ehitatud Bütsantsi stiilis. Interjöör on väärikas, rahulik ja lihtne. Seinte ja võlvide avatud müürsepatöös puuduvad igasugused ornamendid või kaunistused. Sisse me ei hakanud aga trügima, sest parasjagu käis seal pisikese beebi ristimistseremoonia.

Kolmas kirik, mida täna külastada jõudsime oli Vene kirik ehk Püha Nikolai Imetegija Kirik, suure liiklusega Tsaar Osvoboditeli tänava ääres. Kirik ehitati Sofia vene kogukonna jaoks 1914. aastal ja on kujundatud täielikult 16. sajandi Moskva kirikuarhitektuuri vaimus. Hoone on küll pisikene ning võib esmapilgul suurte puude varjus ja tiheda liiklusega magistraali ääres koguni märkamatagi jääda. Kuid ometi peetakse just seda kirikut Sofia kõige muljetavaldavamaks ehitiseks! Ehitis uhkeldab läikivate kuldsete kuplite kobaratega. Järsu kaldega portikus aga muinasjutuliste helerohelistest kividest kaunistustega. Minule isiklikult avaldas küll palju suuremat muljet Aleksander Nevski kirik. Suhteliselt uue kiriku sisemus on kaetud 17. sajandist päris Moskva ja Jaroslavi maalidega. 

Sofia ei ole väga suur linn. Enamus vaatamisväärsusi on suhteliselt väikesele alale tihedalt kokku surutud. Aleksander Nevski kiriku kõrval asuvad nt kohe Rahvusgalerii väliskunsti muuseum, parlamendihoone, Aleksander II monument, Teaduste Akadeemia ja juba mainitud Püha Sofia kirik. Jalutasime natukene edasi ja kohe olimegi Parteimaja ja Presidendipalee juures. Presidendipalee ette sattusime täpselt vahtkonnavahetuse ajal. 1954. aastal ehitatud stalinlik Bulgaaria Kommunistliku Partei keskuseks ehitatud Parteimaja asub diagonaalis presidendipalee vastas. Poliitilise jõu sümbolina domineerib see hoone kogu Nezavisimosti väljaku üle ning hakkab silma kõikjal kesklinnas. Hoone monumentaalne fassaad koosneb graniidist alumises osas, kreemjast neoklassikalisest kolonnaadist ja kõrgele ulatuvast teravnevast tornist, mille tipus algselt oli hiigelsuur punatäht.

Pärast 1989. aasta poliitilist pööret soovitati kommunistidel punatäht kommunismivastaste avalduste vältimiseks hoonelt maha võtta. Seda ei tehtud ning augustis 1990 ründaski hoonet märatsev rahvahulk ja süütas esimese korruse. Pärast seda hoone renoveeriti. Nüüd asub seal Bulgaaria parlament, saadikute kontorid ja komiteede ruumid. Meie sarnane hoone Tallinnas Stockmanni vastas "uhkeldab" tänase päevani kommunismi sümbolitega. Jalutasime ümbruskonnas veel pikalt ringi imetledes Ivan Vazovi rahvusteatrit. Vot, see teater oli väga uhke ja ilus maja! 1904. aastal ehitatud uhkel hoonel on sammastega fassaad, mille kohal asuval reljeefil on Apollo lebavate muusade keskel.

Teater on saanud nime ühe Bulgaaria armastatuima romaanikirjaniku, luuletaja ja näitekirjaniku Ivan Vazovi järgi. Teatrimaja ees ja ümber on imeilus purskkaevuga park, mis on Sofia vanim park. Kuna kõht hakkas tühjaks minema otsisime ühe mõnusa väliterrassiga restorani. Istusime maha. Tellisime oma söögid ja joogid ära. Natukese aja pärast tuli kelner ja küsis mu käest, et kust riigist me oleme? Kui ütlesin, et Eestist, siis ta nägu selgines ilmselgelt rõõmsamaks ning kiiresti tuli küsimus, et kas ma siis vene keelt räägin? Saanud jaatava vastuse andis ta teada, et meie söök väga kiiresti ei tule: vähemalt 20 minutit tuleb oodata, et kas meil on aega? Aega meil oli ja see polnud üldse probleem! Istusime ja ootasime. Õues oli mõnusalt soe. Meie kõrval oli kohe park, kus väga palju inimesi ringi liikumas.

Sofia on väga roheline linn! Siin on väga palju parke ning parkides meeletult palju pinke! Siin on täiesti tavaline, et inimesed tulevad hulgakesi õhtul õue, jalutavad  parkides, istuvad pinkidel juttu ajades või piknikku pidades. Siin on tõesti tunne, et linn on rajatud kõigi Sofia 1,4 miljoni inimese jaoks ning arvestab nende soovide ja vajadustega. Ostsime jäätist ja istusime samuti natukene aega inimesi jälgides pargipingil. Siin on meeletult rahulik - elu kulgeb justkui hoopis teises rütmis. Võib-olla on see tingitud sellest, et on suvi. Ja ka koeri on siin palju! Kasse ka, kuid need on sellised omanikuta kiisukesed. Samas on neile peaaegu igas hoovis pandud vett juua ja ka süüa. Kõikjal on näha, et nende eest siiski hoolitsetakse. Ja need kassikesed on siin tegelikult äärmiselt armsad. 

Hotelli poole tagasi jalutades vaatasime veel Sofia mošeed, Sveta Nedelja kirikut ja Sveti Sofia monumenti. Sveti Sofia ehk Püha Sofia sümboliseerib Püha Tarkust (tarkust Sofia ju tähendabki) ning asub kohal, kus varem paiknes Lenini kuju. Kõrval asuvad Rooma aegseid varemed. Sofia aladel on inimasustus saanud alguse vähemalt aastal 7000 eKr. Otse Rooma müüride kõrval asub pisikene Püha Petka Samardžiiska kirik. Tänasel päeval asub kirik pooleldi maa all, olles ilmekas näide sellest, kuidas linnas kultuurkiht kasvab. Sofia on rajatud looduslike kuumade mineraalveeallikate leidumise kohale. Vanad roomlased oskasid neid hästi ära kasutada ja ehitasid nende lähedusse oma kuulsad termid. Tänapäevased termid ehitati 1913. aastal. Variseva katuse tõttu saunad suleti 1986. aastal päris pikaks ajaks. Paarkümnend aastat hiljem hoone renoveeriti ning sinna rajati Sofia linnamuuseum.

Kuumade mineraalvee allikate juurest jalutasime ka läbi ning minu suureks üllatuseks oli seal meeletult inimesi, kes tohutus koguses suuri veekanistreid täitsid, et endale sealt vett võtta. Pesin ka käsi, kui pika aja peale, üks kraan lõpuks vabanes. Vesi oli tõesti päris kuum! Maitsema siiski ei kippunud. Tuline ja soolane vesi ei tundunud just eriti ahvatlev. Käisime läbi poest, ostsime natukene puuvilja õhtuks ja apelsinimahla. Oma kodutänavale jõudes küütles kogu meie tänav päikeseloojangu eel imelises roosakasoranžis valguses. Imetlesime tänavat, valgust ja pisikesi kirjuid kasse! Lõpuks hotelli jõudes käisin dušši all ja kirjutasin. Aga uni oli nii suur, et isegi kirjutada ei saanud: kirjutasin mingit jama kokku, sest jäin lihtsalt selle käigus korduvalt magama. Ega selles polnud midagi imelikku, sest eelmine öö oli ju peaaegu vahele jäänud ja päev olnud erakordselt pikk ja sisukas.

Eliisabet sai igal juhul kõvasti naerda mu kirjutatu üle järgmisel päeval ja ma isegi ei saanud poolest kirja pandust enam hiljem mitte midagi aru. Kohati oli täiesti seosetu jutt. Raha kulutasime täna metroole 1,66 eurot, jäätisele 5 eurot, joogiveele 1 euro, õhtusöögile 30 eurot ja poes 7 eurot. Kokku 44,66 eurot. Bulgaaria on küll Euroopa Liidu liige, kuid neil ei ole veel lubatud liituda eurotsooniga - üritatakse neid tingimusi küll täita, aga kogu aeg on olnud ikkagi mingid puudujäägid. Seega ongi Bulgaarias käibel veel nende oma pikaaegne valuuta lev. Kurss on umbes selline, et kõik hinnad tuleb jagada kahega ja siis saadki hinna eurodes.