KEVAD TOSKAANAS - SEITSMES PÄEV

SEITSMES PÄEV - 16. aprill 2026

Ärkasin täna kell 8.04. Jooksma. Minu armas toakaaslane oli väga põnevil ja suurim toetaja igal hommikul minu jooksuteekonnal: et kas ikka lähen ja kuidas läks jne. Täna hommikul andis ta mulle kaasa oma kella, mis kõiksugu asju mõõdab, et näha, kui palju ma siis jooksen tegelikult. Ma ise ei osanud kunagi mingeid kilomeetreid öelda, sest siin mägede vahel on seda keeruline määrata. Jooksmast tagasi tulles sain siis tõdeda, et jooksin 6,4 kilomeetrit. Ei oleks oodanudki tegelikult sellisel maastikul nii suurt numbrit! Dušš. Mõnus hommikusök. Täna oli meil suhteliselt plaanivaba päev. Pärast hommikusööki lesisime enamus aega ja seltskonnaga basseini ääres, päevitasime ja lugesime.  Vähemalt täiskasvanud. Lastel ja noortel oli mitmeid kordi aktiivsemat tegutsemist nõudvaid ettevõtmisi.

Lõunasöögi tegime ka täna kõik koos. Ja pärast sööki oli meil plaanis väike matk lähedal asuvas looduspargis. Sõitsime autodega matka alguspunkti. Natukene läks aega õige raja leidmisega - sellega, mida meie tahtsime läbida. Kuna meie matkajate vanus oli vahemikus umbes 10 kuni 80 aastat, siis oligi meie rada mitte väga pikk ja mitte väga raske. Et me kõik saaks ikka nautida ilusas metsas jalutamist. Mets, milles matkasime oli väga äge - kased ja pöögid ja kuused ja tammed enamuses. Midagi oli nagu sarnast meie metsadega (kask ja kuusk ju meilgi tavalised puud, tamm natukene haruldasem), aga samas oli ikka päris erinev. Toskaana piirkonnas asuvadki Itaalia rikkalikumad ja vanimad alles jäänud metsamassiivid. Metsade vahel peituvad tihtipeale ajaloolised pühapaigad ja kloostrid, näiteks nagu La Verna, mida me paar päeva tagasi just külastasime. 

Sest just Toskaana oma üksildaste mäetippude ning ulatuslike metsadega on pakkunud eraldust ja pelgupaika lärmaka maailma eest erakutele ja pühakutele. Tänapäeval elavad siin metssead, hirved, jänesed ning samuti on siia piirkonda naasnud hundid. Vot, need viimased olid minu jaoks ikka päris suureks üllatuseks, sest olin arvanud, et peale Eesti eriti kuskil mujal, eriti veel keset Euroopat, hunte enam eriti ei ole. Aga võta näpust! Hunte õnneks mitte, aga kitsesid õnnestus meil ka näha! Ragistasid meist natukene eespool ja ei lasknud ennast meist üldse häirida. Aga kuigi osad puud võivad olla samad Eestiga, siis on ikkagi mets väga erinev Eesti metsast. Siinne mets on ikkagi suhteliselt hõre ning selles on kerge liikuga ka väljakujunenud rajata. Sellist tihedat padrikut, millest läbitungimine võib aeg-ajalt olla päris keerukas ülesanne, Itaalias eriti ei kohta.

Toskaana on kaua aega olnud eriline koht Itaaliat külastanute südames. Põldude taustal asuvad maalilised mägikülad ja -linnad. Paljusid neist ümbritsevad veel etruskide rajatud müürid ja kõige selle juurde saledate küpresside alleed! Piirkonna kunagist jõukust näitavad kaunid paleed ja keskaegsed raekojad kinnitavad pikaaegset demokraatia ja omavalitsuse traditsiooni. Maapiirkonna viinamägede ja oliivisalude keskel asetsevad talumajad ja külad. Aga ka kindlustatud lossid ja villad, mis tuletavad teravalt meelde Toskaanat lõhestanud vägivalda ja vaenu keskajal. Üle ega ümber ei saa ka Medicitest - kuulus (või kurikuulus) perekond, kes on olnud nii Toskaana kui ka kogu Itaalia mõjuvõimsaim klann. Kogu selle suursugususe juures võib tunduda, et nii tagasihoidlik asi nagu Toskaana loodus, kahvatub.

Aga hoopiski mitte! Nautisin tänast matka metsas samavõrra Siena vanalinnaga. Meie matkarada viis meid aga mingil hetkel üksiku metsamajakese juurde. Majast kaugemalt mööda polnud võimalik minna ehk avastasime end äkki keset võõrast hoovi. Pererahvas oli õnneks õues ja väga sõbralik ning juhatas meile pärast oma valdust jälle õige teeotsa kätte. Pidime natukene minema vaid mööda teed ja siis keerama järgmise maja juurest uuesti metsa sisse. Majast mööda minnes lesis maja esises päikesepaistes hiigelpikk madu. Selline samblaroheline. Ning AI arvates oli kõige tõenäolisemalt tegemist rohe-nagunastikuga. Täiesti ohutu! Üks tund aega oli meil veel matkata ning siis olimegi, minu arust isegi ootamatult kiiresti, autode juures tagasi. Karl läks nüüd üle teise autosse, sest soovis ikkagi nii väga proovida sõita ka Fiat 500ga, millest meie ju ilma jäime.

Meie käisime tagasiteel oma autot tankimas ja poes. Seal õnnestus käia isegi kaks korda, sest hetkel kui olime juba peaaegu villas tagasi, tuli sealt telefonikõne, et grillsütt oleks vaja. Keerasime otsa ringi ja läksime uuesti poodi, sest täna oli meil tõesti plaanis grillimine ja seda ilma söeta ei tee. Kui lõpuks koju jõudsime olid suured ettevalmistused õhtuseks grillimiseks juba kõik tehtud ja meil ei jäänudki muud kui oodata liha valmimist. Grillmeister oli meil kõrgemal tasemel ja kõik, mis grilli pealt tuli, maitses fantastiliselt hea! Kõhud täis, olime päris unised kõik juba, nii et oligi magamaminek. Mina veel natukene kirjutasin ja lugesin, aga see viimane jäi küll suhteliselt ruttu soiku, sest raamat kukkus lihtsalt käest ja varsti magasin kui nott! Raha kulutasin täna 70 eurot kütusele ning 15 eurot poes ja kokku seega 85 eurot.