KUNGSLEDENI MATKARADA ROOTSIS - ESIMENE JA TEINE PÄEV

ESIMENE JA TEINE PÄEV - 30. ja 31. juuli 2026

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama algusest ehk ühest talvisest päevast, mil sattusime Karliga vestlema matkamise teemal. Karl arvas, et tema sooviks nüüd samuti hakata matkamas käima. Esimese kohana, mis pähe tuli, soovitasin talle Kungsledeni matkarada Rootsis, ütlesin, et ma isegi olen mõelnud millalgi sinna minna. Pole veel lihtsalt jõudnud. Kindlasti on sõpru, kellega koos ta saaks sinna minna... Karl aga arvas, et no selge, siis me lähemegi sinna kõik koos suvel! No mõeldud tehtud: ei lase mina endale kaks korda öelda, kui minu lapsed soovivad minuga reisile, eriti veel matkale, minna!!! Mingil ajal hiljem rääkisin ka Katariina ja Eliisabetiga - neilegi meeldis see plaan. Juba hakati mõtlema varustuse peale. Kevadel täpsustasime veel kuupäevad, pidime varuma mõned päevad juurde, sest head sõbrad Örnsköldsvikis ootasid meid külla, kui juba oleme Rootsis seiklemas. Kuupäevad saime paika, ostsin ära laevapiletid marsruudile Tallinn-Stockholm. 

Varustus sai üle vaadatud, juurde ostetud või kokku laenatud. Menüü tehtud ning söögid ostetud. 29. juuli õhtul sõitsime oma täispakitud autoga sadamasse laevale ning 30. juuli hommikul Stockholmis sealt jälle maha. Meil oli sõita selle keerulise nimega kohta (Örnsköldsviki nimest on kohalikud elanikud teinud lühema versiooni ning kutsuvad linna lihtsalt Ö-vikiks) umbes 500 kilomeetrit. Sõitmist alustas Karl. Plaanisime, et kui meil sõit edeneb hästi kiiresti (st et pole vaja liialt palju peatuseid teha), siis me jõuame veel täna nimetatud linnakeses asuvasse Fjällraveni tehase poodi. Aga no päris nii ei läinud, sest ikka pidime söömas käima ja tuli neid peatuseid teha. Viimase osa teest olin mina roolis. Sõbrad Kristi ja Ove ootasid juba kannatamatult. Ja lõpuks me jõudsime kohale! Külalislahkelt ootas meid soe söök ja lahke pererahvas. Tassisime asjad autost tuppa. Ning lõpuks sai auto kitsikusest vabadusse ka meie vaikne ja vähenõudlik kaasreisija Liivi Kuldrenet, kes ihkas edaspidises elus katsetada natukene kargemat kliimat. Peale sööki sõitsime mere äärde. Örnsköldsvik teadupärast asub mere ääres. Kuigi vesi väga soe ei olnud käisime siiski ujumas. Sellel suvel oli see minu jaoks esimene kord üleüldse seda teha! Siinne piirkond tundus meile väga rahulik ja vaikne. Inimesed toimetavad vaikselt oma tegemisi. Ühelt poolt muidugi on see seotud ilmselt ka sellega, et väljas on suur suvi.

Ujumast tulles rääkis meie rootslasest võõrustaja Ove meile ühest kummalisest, 90ndatel Eestist tehtud, mitte just meid kõige paremas valguses näitavast, filmist. "Torsk pa Tallinn" räägib Rootsi poissmeestest, kes saabuvad Eestisse endale naist otsima. Otsima oleks siiski totaalselt vale sõna: tegelikult valima. Filmis mängib uskumatult palju häid eesti näitlejad eesotsas Merle Palmistega. Aga sisu on nii erakordselt halb, et see on nagu natukene juba isegi hea! Igal juhul otsustasime meie, et seda filmi peame me nägema ja nii tegimegi spontaanse filmiõhtu. Saan aru, miks Eestis sellest filmist eriti midagi ei teata: ega see meid just väga positiivses valguses ei näita! Pärast filmi läksime suht kohe magama, olime pikast päevast väsinud ning hommikul ootas meid ees Fjällraveni outlet.

Ärgates alustasime esmalt siiski mõnusalt pika hommikusöögiga. Pood avati kell kümme, olime umbes pool üksteist kohal. Juba siis oli rahvast väga palju! Kuna siin asub ka Fjällraveni tehas, siis on igati loomulik, et kõige tuntum soodusmüük toimub just siin. Karl soovis endale uut seljakotti, mida tahtsin matkapükse ja fliisi. Karl sai koti, mina fliisi. Pükse küll ei saanud (tahtsin mustasid, aga minu numbrit ei olnud), aga selle eest sain väga head (eriti hinna poolest!) veekindlad kotid. 3-7 eurot tükk, vastavalt suurusele. Katariina ja Eliisabet ostsid ka nipet-näpet. Hommiku läbi oli sadanud vihma ning see jätkus endiselt. Enne kojuminekut käisime kiiresti läbi toidupoest. Tegime lõunasöögi ning sõime - Rootsimaale kohaselt ikka lihapalle kartulitega. Siis oli meil plaanis minna väga ägedasse taevakohvikusse - sõita tõstukiga kõrgele mäe otsa ning nautida vaateid sealses kohvikus, aga vihm tahtis vägisi meie suurejoonelised plaanid ära rikkuda.

Kuid üritasime siiski! Sõitsime tõstuki juurde, et lõplikult veenduda, me ei saa täna sinna: tõstuk oli lausa seisma pandud!!! Siis pakkusid Kristi ja Ove kohe kiiresti mitut muud alternatiivi - käisime kohalikes pisikestes brändipoodides (nt puukingapoes) ning kohvikus hoopis piirkonna looduskeskuses. Kohv joodud, jagunesime kaheks seltskonnaks: mina, Kristi ja Ove läksime Ö-viki kesklinnaga tutvuma ning Katariina, Karl ja Eliisabet võtsid minu auto ning käisid tankimas. Mingi aja pärast saime kodus kokku, pakkisime kokku piknikukorvi, külmad õlled ning sõitsime mere äärde kogukonna sauna. Tõesti, siin on mere ääres suur saun, mida võivad kõik kasutada - tuleb ainult ise soojaks kütta. Kusjuures: üldjuhul on isegi küttepuud olemas! Ove küll igaks juhuks vahetas naabrimehega korvitäie puid eesti šokolaadi vastu. Käisime saunas, ujumas. Ilmgi oli õhtuks läinud suurepäraseks.

Saunas käidud ja ujutud, kolisime oma asjadega sauna kõrval asuva grilli juurde. Olime võtnud kaasa grillvorste, lapi leiba ning sinepit ja ketšupit - kõigest sellest saime kokku suurepärase õhtusöögi. Loodus meie ümber oli võrratu - lahesopis vaikne meri, sulnis taevas ja loojuv päike. Istusime seal grilli ümber päris kaua. Lõpuks pidime siiski oma asjad kokku korjama ja hakkama koju minema. Meil tuli enne magamaminekut pakkida veel kokku kõik oma matkaasjad ehk pakkida kokku seljakotid. Kui sellega ühele poole saime, vaatasime eilsele filmile vastukaaluks, filmi eestlaste vägitegudest Rootsis: filmi nimeks siis "Sangarid". Meie seltskond küll ei jaksanud filmi väga pikalt vaadata ja läksime varem ära magama. Homme ootas meid taas ees terve päev autosõitu. Meie praegusest asukohast matka alguspunkti on ligi 800 kilomeetrit sõita. Ning eeldatavalt oli meil viimane õhtu enne matka magada mugavalt pehmes voodis.

Raha kulutasin täna poes 25 eurot (meie pere lemmikkohv maksab Rootsis 7 eurot pakk ja Eestis 15 eurot: seega kohvi ostame me Rootsist!), kohvikus 6 eurot, bensiin 60 eurot. Kokku 91 eurot.