AUTOREIS TAANI!

SEITSMES JA KAHEKSAS PÄEV - 18.-19.08.2015.

Öösel magasime väga hästi. Olime küll suhteliselt maantee ääres, aga tegemist oli väga väikese liiklusega teega. Mingil ajal hommikul leidsime veidi eemal meist ühe auto parkimas. Ilmselt mindi metsa seenele. Või marjule. Eilsest H&M-is käimisest oli kohe reaalne kasu olemas: Karl sai jalga korralikud püksid. Muidu oli tema meil enamus reisipäevi käinud ringi dressides. Kuna juba teel olles avastas ta, et tal ongi kaasa võetud ainult dressipüksid. Lõpuks saime endale viimasteks päevadeks väheke esinduslikuma reisikaaslase! Olles oma kodinad ja kompsud kokku pakkinud võtsime suuna Kalmari poole. Oh seda üllatust küll (lastel) - et ka Rootsis jätkub losse vaatamiseks. Kuid pidev ja järjekindel treening viib sihile: mainides sõna loss, läks Karl kohe elevile küsides, et kas me ikka läheme sinna?

Vastasin, et loomulikult me läheme Kalmari ajalooliselt väga tähtsat (Kalmari unioon!) lossi vaatama. Selle peale ohkas Karl üldse mitte õnnetult (pigem rahulolevalt) ja arvas, et väga tore. Ja ühel ilusalt õhtul toredal külade vahelisel teel sõites ja armsaid maakirikuid nähes, soovis ta minna neid vaatama. Kohe, et sisse jne. Minu imestuse peale, et mis temaga on juhtunud, arvas Karl, et me oleme väga palju käinud suurtes ja uhketes kirikutes. Tema sooviks nüüd näha ka mõnda sellist pisikest ja lihtsalt armast. Kuid õhtuti on kirikud kahjuks suletud juba. Mulle endalegi Karli mõte meeldis ja oleksin hea meelega koos temaga külastanud mõnda väikest ja armast maakirikut. Kalmari lossist kihutasime esimese hooga muidugi mööda. Pidime tagasi sõitma. Kuid see oligi hea, sest siis saime näha lossi teisestki küljest. Lossipargi kõrval oli kohe parkla. Ning kahe tunni parkimise eest pidi tasuma ainult 6 krooni. Ja mis mulle Eestist väljas autoga reisides väga meeldib, on parkimine linnades. Mina oma reiside jooksul ei ole üheski suurlinnas kogenud oma auto parkimisega sellist peavalu nagu näiteks Tallinnas kogu aeg. Ja parkimine on tunduvalt odavam! Kopenhaaageniga ma küll ei oska võrrelda. Seal ma ju teadupärast sain hoopis trahvi. Aga kõikides teistes linnades ei olnud isegi vanalinnas parkimisega probleeme (s.t alati olid olemas vabad kohad). Ning hind vähemalt kaks korda odavam kui Tallinnas. Mulle meeldisid väga mõne linna sildid parklate juures: pargi siia, vanalinna jalutada 3 minutit! Informatiivne, mugav ja väga nutikas!

Kalmari loss on aga tõesti väga ilus. Selline rustikaalne ja võimas. Aga mõneti ka elegantne. Ning see elegantsus on saavutatud mõne väga väikese ja esmapilgul võib-olla märkamatu detailiga. Loss oli väljast ja lossihoovist vaadates väga ilus. Paari ruumi sai niisama sisse. Aga päris sisse me tegelikkuses ikkagi ei läinud. Pidasin kalliks. Meile neljale oleksid piletid läinud kokku maksma peaaegu 40 eurot. Sest ootas meid täna ees veel arvatavalt väga suur väljaminek Vimmerbys. Käisime aga Kalmari lossi poes. Kõikide muuseumide juures on saanud laste üheks lemmikkohaks poed. Müüakse küll nendes kõigis üsna tavalist muuseumi nänni. Ei osta me neist samuti tavaliselt mitte midagi. Aga ikkagi meeldivad! Vaatasime nüüd Kalmari lossi poes ringi. Ja sealt leidis Karl isegi mitu asja, mida osta. Oma reisiraha eest, Karlil oli osa veel järgi, teised kulutasid oma raha H&M-is ära eile. Karl siis ostiski endale jo-jo ja "Reis ümber maailma" mängu. Jo-jo olevat lihtsalt lahe asi. Aga magnetnuppudega "Reis ümber maailma" olevat täiesti hädavajalik asi. Tuletas ta siis mulle meelde minu halba "sõidustiili" Kopenhaageni ringteel, kus nende malelaud koos nuppudega sõitis tagaistmel ringi. Ma ei olnud muidugi kindel, kas peab autos sõidu ajal malet mängima. Selgus, et peab.

Edasi sõitsime me Vimmerbysse. Natukene enne kohale jõudmist jäi mulle silma teeviit Hultsfred´i. Minul hakkas mingi kelluke selle peale helisema peas. Tundus kuidagi tuttav see naljakas nimi. Ja siis tuli meelde! Hultsfredi väljal toimus Astrid Lindgreni raamatus "Vahtramäe Emil" igal aastal augustikuus laat. Ja sõites veel natukene edasi oli tee ääres Hultsfred´i laada reklaam! See oli kuidagi nii tore! Avastada, et see, mida Sa oled kogu aeg (Vahtramäe Emil ja väike Ida on kogu meie pere suured lemmikud!) lugenud raamatust või vaadanud filmidest, on tegelikkuses PÄRISELT olemas. Me oleksime kohe hea meelega põrutanud Hultsfredi väljale laadale. Kuid laadani oli aega. Seega pidime me ikka sõitma edasi Vimmerby´sse Astrid Lindgreni maale. Enne külastasime veel tanklat.

Lindgreni maale jõudes ja autot parkides avastasin, et siin on parkimine tasuline. See tegi küll meele natukene kurvaks. Selline koht, kus küsitakse külastuse eest niigi hingehinda (mina ja kolm last maksime piletite eest 130,0 eurot) ei peaks eraldi veel parkimise eest viite krooni võtma. Ma muidugi unustasin selle pärast maksmata ja summa ei olnud ju suur. Aga ikkagi! Kuid koht ise oli vägev! Kõik need imeilusad ja romantilised väikesed majakesed, tuttavad tegelased ja paigad ja lood. Kõige toredam selle koha juures oligi äratundmisrõõm. Et ma ju tean seda! See on mulle tuttav lugu, ma olen kasvanud sellega koos. Ja Astrid Lindgreni lugudega koos on kasvanud mitmed põlvkonnad. Mina ja minu lapsed. Loodetavasti nendegi lapsed. Minule väga meeldis. Mõnes kohas tundus, et mina olingi suuremas vaimustuses kui lapsed. Eliisabetile muidugi meeldis lastest kõige rohkem. Tema oli tõeliselt õnnelik! Lausa varbaotsteni. Ja loomulikult käisime me läbi kõik poed. Ainukene, kust ostsime, oli aga Pipi kommipood. Sest kommi on lastele väga vaja!

Auto juures sõime veel natukene võileiba. Edasi tuli otsida ööbimise koht. Lapsed arvasid siiski, et on natukene vara laagrisse jääda. Neile kohutavalt meeldib autoga sõita. Olen nüüdseks tegelikult juba aru saanud, et nende jaoks on reisi parim osa autosõit. Ei pea midagi vaatama, kuskil käima ega midagi tegema. Võib rahumeeli tagapingil malet mängida! Ja Katariina ilmselt ei pane mitte midagi enda ümber tähele, sest temal on nina kogu aeg raamatus. Kui ei pea just telefonist teed jälgima mulle. Otsustasime, et sõidame Stockholmi kiirtee poole siis natukene veel edasi. Küll me sealt leiame mingi koha ikka. No selle koha leidmine osutus siiski raskemaks kui me arvasime. Leidsime küll väga ilusa puhkekoha tee ääres. Aga kuna tegemist oli looduspargiga, siis ei tohtinud seal telkida. Kuid koht oli väga ilus ja meeldis meile. Otsustasime õhtusöögi ära teha ja pärast mõelda mis saab ööbimisest. Katariina tahtis autos magada uuesti. Mulle ja Eliisabetile see mõte kohe üldse ei meeldinud. Lõpuks panime siiski natukene teest eemale varjatud kohta telgi üles ja lootsime, et keegi ei tule meid keset ööd trahvima.

Trahvi me ei saanud. Öösel keegi meid üles ajama ei tulnud. Väga kaua küll ei julgenud põõnata. Pool kaheksa pakkisime telgi kokku. Viimast korda siis selle reisi jooksul. Sõime hommikust ja nüüd oli suund juba Stockholmi poole. Väikese peatuse tegime Järnas. Pidin sealt tooma koolile kaks kasti flööte ära. Jah, ja siis oli veel üks kohustuslik peatus. See oli Karli nõudmisel. Sest muidu poleks reis mitte midagi väärt olnud. Ühesõnaga: reisi tegi tõeliselt lahedaks alles selle viimane päev ehk käik MacDonalds´isse. Vähemalt Karli arvates. Minule ja Katariinale see väga ei meeldinud. Või õigemini ei meeldinud see ümbrus. Koht ise oli täiesti normaalne. Viisakas, puhas, isegi meeldiv võiks öelda. Aga kogu see Stockholmi eeslinnade ümbrus ja rägastik ja mustus. Katariina arvas selle peale, et Eestis on ikka nii hea ja ilus elada! Et meil ei ole nii koledaid kohtasid. Ega see suurlinnade kaugem ümbrus tõesti väga ilus alati ei ole. Samas on kindlasti kaunimaid paiku võrreldes nn Suur-Stockholmiga. Aga jõudsime järeldusele, et mida suurem linn, seda suurem on kole eeslinn. Ja küll on hea, et Tallinn on nii väike. Seega on väike ka mitte nii väga ilus Tallinna lähiümbrus.

Aga jõudsime ilusasti sadamasse. Käisime veel sadama kõrval asuvast poest läbi. Ostsime laeva peale õhtusöögi ja natukene hommikuks midagi. Täna öösel saime üle pika aja jälle voodis magada. Ja nõnda saigi läbi meie väike reis Taanimaale. Kui nüüd paari sõnaga kirjeldada riiki, kus viimase nädala veetsime, siis see on armas ja suursugune. Suursuguselt armas! Mõned päevad olime Rootsiski. Rootsimaal oleme käinud aga väga palju kordi. Ja alati on see väga tore olnud!Vimmerby päeval sõitsime 324 kilomeetrit. Raha kulutasime 81,0 rootsi krooni Kalmari lossipoes ja parkimine; 135,0 krooni kommipoes ja 130,0 eurot (kaardimaksed nad arvestavad eurodes) Vimmerby´is Lindgreni maailma piletid. Ning Stockholmi sõitmise päeval sõitsime ka umbes 300 kilomeetrit. Täpselt ei teagi, sest kirjutasin selle küll kuhugile üles, aga kuhu, ei mäleta. Raha kulus hamburgerite peale 22,0 eurot, poes ka umbes 20,0 euro ringis.

Kogu reisi peale kokku sõitsime maha 2727 kilomeetrit. Nii ilus number tuli kokku! Peaaegu kaks korda vähem kui eelmise suve reisil Põhja-Jäämere äärde. Aga olime nüüd ka lühemat aega teel. Raha kulus meil koha peal olles 652,0 eurot. Sinna siis juurde veel laevapiletid Tallinn-Stockholm-Tallinn 360,0 eurot. Kaasaostetava söögi peale kulus 80,0 eurot. Ning kõik kokku siis 1092,0 eurot. Ühe reisiselli peale 273,0 eurot. No ja mida ei arvestanud siia, oli meie arve Nyborg´is H&M-is. See päris reisikulude alla ei lähe. Ilma selle arveta poleks meie reis kuidagi kehvem olnud. Bensiini peale kulus üllatavalt vähe, sest vahemaad ei olnud pikad. Samas kulus väga palju raha sillaületustasudeks (peaaegu 170 eurot). Ma ei tulnud isegi selle peale, et uurida enne reisi järgi millised need summad on. Aimasin küll, et Rootsi ja Taani vaheline sild võib olla tasuline. Aga et nii kallis! Kuid võib-olla oligi hea, et ma seda kohe esimese asjana välja ei uurinud. On tõenäoline, et see oleks mind ära ehmatanud ja siis ei oleks meil seda suurepärast reisi Taanimaale olnudki.

Sügisesel koolivaheajal sõidame Katariinaga aga Küprost avastama!