EGIPTUSE AARDED!

ESIMENE PÄEV - 21.03.2019.

Ausalt öelda pole ma kunagi varem tõsiselt mõelnud Egiptusesse sõita. Olen küll ohanud kõikide Egiptuse aarete järele, soovinud näha püramiide, Niilust; Luxori, Karnaki ja kõiki neid teisi imelisi templeid, kuid kunagi pole mulle nagu pähegi tulnud, et selle jaoks tuleks vaid sinna sõita! Samuti on Egiptus kahjuks praegusel ajal rohkem tuntud oma rannakuurortide ja päikeseturistide poolest. Kuid siiski tabasin ma ennast ühel hetkel, mis oli küll suhteliselt spontaanne otsus, broneerimas sinna reisi. Just broneerimas! Sest Egiptus pole minu jaoks selline maa, kus saaks turvaliselt ja vabalt omal käel ringi seigelda. Ja ma pean ütlema, et ei olnudki kerge leida reisi nii ruttu mulle sobival ajal, mis ei tähendaks ainult mõnes Punase mere äärses hotellis enda pruuniks "praadimist" ja sildi all "kõik hinnas" kohalikul puskaril põhinevate erinevate alkohoolsete jookide arutut manustamist.

Kuid leidus ka mulle sobiv ringreis, mis hõlmas peaaegu kogu Egiptust. 21. märtsi hommikul kell seitse lasingi ennast mugavalt iseenda autoga lennujaama sõidutada. Kell üheksa väljuma pidanud lend Hurghadasse hilines sujuvalt 40 minutit. Kuid kohale jõudis õigel ajal. Ilmselt lendas piloot siis lihtsalt kiiremini. Lennujaamas vastas olid meil turismifirma esindajad, viisad said passi kleebitud nende poolt (olime maksnud viisa tasu juba ette ära, saab seda teha aga ka lennujaamas koha peal), passikontroll läbitud ja leitud üles ka õige buss. Bussis selgus, et tervest lennukitäiest inimestest oli ainult 21 neid, kellel pole just kõige paremad suhted rannas lesimisega ning eelistavad seetõttu riigis ringi sõitmist. Vähe küll! Aga meile sobis, sest bussis oli ruumi laialt ja igaüks meist võis soovi korral laiutada mõnusalt kahel istmel.

Alustasime sõitu hotelli poole. Hurghada puhul on tegemist 20. sajandi alguses 1905. aastal rajatud väikese kalurikülaga, millest viimaste aastakümnete jooksul on välja kasvanud suurim Punase mere äärne kuurort, mis laiub 40 kilomeetri pikkuselt mööda mereranda. Hurghadas elab umbes 100 000 inimest erinevate andmete keskmisena. Palju on venelasi. On isegi neli vene kooli. Tänu suurele osale välismaalastele ning aastaringsele väga suurele turistide osakaalule on Hurghada tunduvalt vabameelsem võrreldes näiteks Egiptuse äärmiselt rangelt islamistlike lõunapiirkondadega. Samuti on Hurghada üks maailma päikesepaistelisemaid kohti ja sukeldujate paradiis. Linna ümbruses laiub aga kilomeetrite viisi viljatu kõrb.

Üldse on enamik Egiptuse 1 miljoni ruutkilomeetri suurusest territooriumist väga hõreda asustusega Sahara kõrb. Egiptus paikneb Aafrika kirdeosas ja Siinai poolsaarel. Viimane kuulub territoriaalselt Lähis-Idasse. Sellest tulenevalt peetakse Egiptustki pigem Lähis-Ida riigiks. Riigi ametlik nimigi on Egiptuse Araabia Vabariik. Lõviosa riigi 82 miljonist inimesest, kuuludes nii Aafrika kui Lähis-Ida suurima rahvaarvuga riikide hulka, elab viljakas Niiluse orus ja deltas (40 000 ruutkilomeetrit, mis moodustas riigi pindalast tühised 5,5 protsenti!). Linnades elab üle 50 protsendi inimestest. Egiptuses ongi kaks äärmust: äärmiselt hõredalt asustatud kõrbealad ja meeletult tihedalt asustatud ja ilmselgelt ülerahvastatud nö elamiseks sobivad alad.

No ja siia ühte hotelli me siis saabusimegi. Õues oli mõnusalt soe. Soojale maale reisimise puhul ma alati naudin seda esimest hetke lennukist välja astudes! Esimene sõõm kohalikku kuuma õhku annab lootust, et minugi Eestimaa kliimas peaaegu aastaringselt külmetavad varbad korraks sooja saavad nautida. Lennujaamast hotelli sõit käis suhteliselt kiiresti. Saime bussist maha kõigi oma kodinatega, siis paluti meil ühte ruumi koguneda, kuigi parema meelega oleks võtnud ruttu oma toad ja põgenenud mere äärde. Saime juhised ees ootavaks nädalaks ja pärast pikka sehkendamist, ootamist ja seletamist võisimegi lõpuks oma tubadesse minna. Ootamatult selgus, et meil on paketi hinna sees kõik söögid. Mina arvasin, et ainult hommikusöögid ja osad õhtusöögid. Jälle meeldiv üllatus!

Minul oli esimest korda elus võimalik reisil nautida üksinda toas olemist! Kuna mul oli vastupandamatu soov just nüüd Egiptust külastada, ei hakanud ma isegi otsima ühegi senise hea reisikaaslasega sobiva aja saabumist, vaid otsustasin minna täitsa üksinda sellel korral. Olin küll broneerinud koha kaheses toas, kuid teised kaks inimest, kes olid ühestes tubades, olidki seda soovinud ja maksnud ka ühese toa lisatasu. Mina sain ühese toa lihtsalt asjaolude kokku sattumisel lisatasuta, et ei olnud kedagi teist üksinda reisijat, kes oleks soovinud tuba jagada. Boonuseks!

Vahetasin ruttu riided, otsisin kotist fotoaparaadi ja jalutasin mere äärde. Aga selle tohutu aja viitmise peale oli päike juba peaaegu looja läinud ja mere ääres kõva tuul ning päris jahe. Ranna ääres loksusid vaikselt lainetega kaasa roosakas lillad meduusid. Kõik sellised parajalt suurema meesterahva käelaba suurused. Nii suuri polnudki ma enne näinud. Tuul oli aga kõva ning päike juba loojunud, seega ujuma ei kippunud. Jalutasin natukene aega lihtsalt mere ääres. Kuid äärmise üllatusena pidin tõdema, et ilm oli suhteliselt jahe ja seega ei jäänud mul muud üle, kui minna õhtust sööma. Õhtusöögi lauas sain kokku meie grupist Margega. Väga pikalt meil aga õhtut veeta polnud võimalik, sest öösel kell kaks pidime juba startima Kairo poole.

Jalutasime igaüks oma tuppa magama. Kuskilt majade vahelt tuli mingit suitsu. Jalutasin vaatama, mis toimub. Mingi imeaparaadiga tossutati millegipärast majade vahelist väikest sisehoovi. Miks seda tehti, jäi mulle esialgu arusaamatuks, kuid pilt oli ilus. Hiljem selgus, et tegemist on mingisuguse tõrjega. Ilmselt siis peletasid prussakaid naaber hotelli alale. Täna olin maksnud meie giidile Jelenale 277 eurot lisaks ekskursioonide ja lisatasude eest, mis ei kuulunud nö põhipaketti. Kuigi mina ei saanud aru, miks need ei võinud kohe kuuluda reisi põhihinna sisse, sest meie grupi 21 inimesest ei olnud mitte ühtegi, kes poleks nendest osa saada soovinud ja seda lisatasu maksnud. Ning kui olekski mõni selline olnud, siis ta ilmselgelt poleks seda reisi ju valinud. Enamus aega oleks ta siis pidanud istuma bussis ja ootama ülejäänud gruppi, kes käib ühest templist teise.