EGIPTUSE AARDED!

TEINE PÄEV - 22.03.2019.

Pool kaks öösel oli äratus. Magada mina küll ei saanud. Akna all lärmati, siis kasteti meeletu voolikute lohistamise ja lobisemise saatel, siis jälle lärmati ja siis oli toas sääsk ja siis heliseski juba äratuskell. Pooleldi alles magades pesin hambad, toppisin ennast riidesse, pakkisin asjad ja jalutasin hotelli vastuvõttu. Sealt saime kaasa hommikusöögipakid, mis põhiliselt sisaldasid saia. Igasugusel kujul. Buss asus teele Kairo poole, kuhu on umbes 450 kilomeetrit. Paari ATM-i juures tegime rahavahetuse peatused. Egiptuses ei ole tüüpilisi valuutavahetusi. Raha tuleb vahetada automaadis. Esimesest automaadist sai raha otsa. Nii pidimegi mitme juures käima. Vahetasin 80 eurot. Bussis tagasi, keerasin ennast suure salli sisse ja edasise sõidu magasin maha. Piiludes aeg-ajalt ainult ühe silmaga mööduvat maastikku. Natukene enne kella kuut ärkasin imelise päikesetõusuga. Nii palju, kui olin kogu sõidu ajal aknast välja vaadanud, laius seal lõputu kivikõrb. Siinai poolsaar ja Egiptuse põhjaosas ongi rohkem kivikõrv. Liivakõrb imeliste kuldsete luidete ja lõputu silmapiiriga, mida tavaliselt kõrbena ette kujutame, on riigi lõunaosas ja Niilusest lääne pool.

Kell kuus tegime mingis kohvikus peatuse ja meil oli suurepärane võimalus süüa ära hotellist kaasa saadud tohutu hulk saia. Ostsin ühe kohvi. Saia jätsin söömata. Õnneks sisaldas hommikusöök lisaks saiale ka ühe kurgi ja tomati. Need olidki mu hommikusöök. Ja varsti olimegi Egiptuse pealinnas! Kairo asub Niiluse alamjooksul jõe mõlemal kaldal, vahetult lõunas sellest kohast, kus Niilus hargneb ja moodustab delta. Vanalinn paikneb jõe paremal ehk idakaldal. Kuid 19. sajandil laienes linn eeskätt läände ning euroopalikumad linnaosad on Niiluse vasakul ehk läänekaldal. Idakaldal jõest natukene eemal asub islamistlik Kairo.

Kairo on Egiptuse suurim linn oma 30 miljoni elanikuga. 1979. aastast kuulub Kairo vanalinn UNESCO maailmapärandi nimekirja. Esimesena sõitsimegi vanalinna ja jalutasime Khal al-Khalili turul. Turg on rajatud 1382. aastal ning tegemist on ühe suurimaga Idas. Nii varasel tunnil väga kauplemisega muidugi keegi veel ei tegelenud - saimegi rahulikult liikuda. Khal al-Khalili turg paikneb lihtsalt tänavatel. Siin pole ehitatud ühtegi spetsiaalset turuhoonet. Kõik kaupmehed kauplevad oma asjadega otse tänaval. Osadel on küll tänava kõrval väikesed poekesed, kuid osa kaupa on ikkagi tänavale laiali valgunud. Ja loomulikult on turu puhul tegemist ühe suurima turistimagnetiga Kairos.

Hämmastav, millistel tänavatel suudavad bussijuhid siin sõita! Tiirutasime natukene vanalinna kitsastel tänavatel ja siis suundusime Egiptuse muuseumisse. See Egiptuse esimene rahvusmuuseum avati 1863. aastal hoopis prantslase Auguste Mariette´i poolt. Enamusi külastajaid hämmastavad muuseumi tagasihoidlikud mõõtmed. Tegemist ei ole tõesti väga suure hoonega ning suur osa muuseumi varadest paiknevadki hoidlates hoone keldris. Kairo teisele kaldale, Giza piirkonda, ehitatakse aga juba uut muuseumi, mis nüüd on mõõtmetelt jälle hiiglaslik. Egiptuse muuseumi vaieldamatult suurimad tõmbenumbrid on Tutanhamoni hauakambri varad ja muumiate tuba (kus pandud välja ainult kõige kõrgemast soost muumiad!). Nende kahe viimase külastamise eest peabki maksma juurde veel. Ning lisaks soovi eest pildistada. Mida nendes kahes kohas ei tohi muidugi ka siis mitte teha. Ja Tutanhamoni aarete toas muuseumitöötajad tõesti kontrollisid isegi seda. Ja keelasid päris mitut turisti.

Egiptuse muuseumis on päris hästi esindatud kogu Vana-Egiptuse aeg. Ning seda vaatamata sellele, et alates vaaraode aarete taas avastamisest 19. sajandi algusest kuni Tutanhamoni hauakambri avastamiseni 1922. aastal, pärast mida keelati leidude riigist välja viimine, tassiti enamus aardeid Egiptusest välja. Üle kogu maailma on suurimad muuseumid omastanud rohkem kui 100 aasta jooksul sel viisil hämmastavad kogud Egiptuse ajaloost. Käisime muuseumi läbi ja imetlesime kogu seda meeletut kulla kogust. Egiptuse vaaraod on alati kulda hinnanud. Ning seda mitte selle väärtuse ja hinna tõttu, sest kulda oli vaaraodel jalaga segada (näiteks oli Vana-Egiptuses palju kallim hõbe, mida oli nendel aladel vähe!), vaid selle tõttu, et kuld hiilgas nagu päike. Ja päike oli vanadele egiptlastele kõige alus.

Kulda kaevandasid egiptlased aga rikastelt Nuubia aladelt (kokku arvatakse seal olnud üle 60 kaevanduse), mis õige ruttu liideti Egiptuse riigiga. Olles muuseumi läbi käinud sõitsime Giza piirkonda lõunat sööma. Pärast lõunat siis ootasidki meid püramiidid. Olen palju kuulnud lugusid sellest, kuidas inimesed on pettunud püramiidides neid päriselt nähes, et polegi nii uhked, võimsad ja suured, nagu nemad ette kujutasid. Minu jaoks olid püramiidid aga täpselt nii suured, uhked ja vaimustavad, kui ma ette kujutasin. Ühesõnaga - mina ei pidanud pettuma! Käisime kõigepealt sees Cheopsi püramiidis. No oli see alles uskumatu kogemus! Juba see mõte, et Sinu kohal on kogu see meeletu kivilasu, tekitas külmavärinaid.

Vaarao Cheops lasi selle ehitada aastatel 2551-2471 eKr. Püramiid on suurim Egiptuse püramiididest ning on üldse kogu maailma suurim. Cheopsi püramiid loeti seitsme maailmaime hulka ja on nendest imedest ainus, mis on tänaseni säilinud. Peaaegu 4500 aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis. Kuni ehitati Inglismaal Lincolni katedraal. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. Püramiid oli algselt kaetud valgest lubjakivist plaatidega, kuid alates 14. sajandist kasutati püramiide kahjuks paemurruna ja katteplaadid kasutati ära Kairo linna ehitamiseks. Samuti on püramiid natukene madalamaks jäänud - algsest 146,6 meetrist on ära kulunud 7,85. Ning püramiidi tipp oli kaetud kullaga!

Cheopsi püramiidi sees on kolm hauakambrit (hiljuti tuvastati moodsa tehnikaga tühik püramiidi massis, mis eeldatavalt on veel mõni ruum). Üks neist on rajatud püramiidi alla. Teine, lõpetamata, on püramiidi sees umbes 20 meetrit kõrgemal maapinnast täpselt tipu all. Selle hauakambri sissepääsu juurest algab 47 meetri pikkune nn suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse, mis asub 42 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõunas. Ning sellesse saavadki turistid minna. Natukene peab vaeva nägema ja ronima ja vahepeal ka kummargil käima, kuid see tunne on seda väikest ebamugavust väärt. Püramiidi sees on ohtralt käike. Osad neist olid kindlasti vajalikud ehitamiseks, hauakambrite teenendamiseks ning transpordiks. Kuid osad on ilmselt ehitatud hauaröövlite ja sissetungijate eksitamiseks. Paljud käigud lõpevad sügavate śahtidega, mõned ristuvad üksteisega ning mõnedes saab liikuda ainult roomates. Pildistada ametlikult püramiidi sees ei tohi, minult võeti isegi fotoaparaat sissepääsu juures hoiule, kuid hauakambri valvur teeb väikese raha eest kõigile nende telefonidega lahkelt pilte. Igast asendist! Selline asi toimub kusjuures väikeste eranditega peaaegu igal pool Egiptuses, kus ametlikult on pildistamine keelatud.

Kuna püramiidid paiknevad tohutul maa-alal, 16 hektaril nimelt, siis sõitsime siin ringi bussiga. Paaris kohas, kust avaneb hea vaade kõigile Giza püramiididele, tegime peatused imetlemiseks ja pildistamiseks ka muidugi. 1954. aastal avastati püramiidide juures muistne päikesepaat. Paat, millega vaaraod pidid läbima pärast surma all-maailma, et jõuda igavese eluni. Paat on restaureeritud ja eksponeeritud eraldi ehitises. Hiljuti leiti kusjuures püramiidide territooriumilt veel teinegi päikesepaat. Uue Egiptuse muuseumi hoone valmides on plaanis üks neist viia üle sinna.

No ja loomulikult ei ole ju püramiidid midagi ilma sfinksita! Oma ringkäigu püramiidide juures lõpetasimegi sfinksi juures. Hetkel asub sfinks sügavas lohus, võib öelda, et isegi augus. Vahepealsed tuhanded aastad on kõvasti kasvatanud kultuurikihti. 19. sajandi alguses Napoleoni sõjakäigu ajal Egiptusesse paistsid sfinksist välja üksnes pea ja kael. Ülejäänud oli mattunud liiva alla, kuigi noor prints Tuthmosis IV kaevas sfinksi esikäpad liivast välja 1419. aastal eKr. Ning seda tänu unenäole, milles sfinks lubas talle Egiptuse kuningriigi, kui prints vabastab ta liivast. Selle sündmuse mälestuseks lasi Tuthmosis IV paigaldada sfinksi rinnale steeli sündmuse kirjeldusega, tänu millele meie tänapäeval seda teamegi.

Sfinks on tahutud välja ühest kiviplokist, mis arvatavasti jäi üle püramiidide jaoks kasutatud kivimurrust. On aga olnud liikvel rohkem spekulatsioonidesse ja ulmesse, kui teadusesse, liigituv oletus, et sfinks on jäänuk perioodist, mis eelneb meile tuntud Vana-Egiptuse tsivilisatsioonile. Selle teooria järgi peaks see olema pärit 15 000 aastat tagasi eksisteerinud ürgkultuurist. Väide tugineb sfinksi ja püramiidide erosioonikahjustuste võrdlemisele. Kuid üldlevinud on siiski oletus, et kuju pärineb kolmandast aastatuhandest eKr ja kujutab kuningas Chephrenit.

Vaade sfinksile silma püramiidide taustal on midagi erakordset, mida ei saagi sõnadega edasi anda. Seda peab igaüks ise kogema! Natukene rohkem aega oleks võinud ainult selleks olla. Aga eks see on nende grupireiside asi, et kogu aeg sõltud teistest inimestest ja alati jääb just kultuuri ja kunsti jaoks liiga vähe aega. Mind üllatas, kui vähe oli siin kompleksis kaupmehi ja muid igasugu pudi-padi ja pahna müüjaid. Ilmselt hoitakse seda kohta kontrolli all. Jalutasime kõik ära seletatud nägudega bussi juurde tagasi. Sest selliste fantastiliste ehitiste nägemine jätab inimese sisse ikka tuntava jälje. Ei imesta üldse, et siiani arvab mingi osa inimkonnast olevat võimatu, et püramiidid ja sfinks on inimeste ehitatud. Välja on pakutud UFO-d. Ja seda mitte ainult püramiidide vaid kogu Egiptuse templite ja hauakambrite puhul. Naljakas, mõned tuhanded aastad hiljem, suutsid inglased ja prantslased küll pooled templid laevadega Egiptusest välja vedada. Ning keegi ei kaldu arvama, et seal olid mängus UFO-d!

Aga olles kord juba bussis sõitsime hotelli. Pesema, sööma ja õige varsti ka magama, sest ega meile armu ei anta - homme vaja tõusta kell viis, et sõita edasi Aleksandriasse. Raha maksin täna juurde pildistamise ja ekstra piletite eest Egiptuse muuseumis Tutanhamoni hauapanuste kambrisse ja muumiate tuppa 550 egiptuse naela (1 euro on 20 naela), hommikune kohv 50 naela ja üks Margarita õhtul hotellis basseini ääres 100 naela. Kokku 700 naela. Tänases hotellis oli meil kohe hotelli alal ATM. Vahetasin veel 90 eurot kohalikuks rahaks. Ja uni tuli täna tänu eilsele magamata ööle imekiiresti ja imehea!