SUVINE ROOMA - ESIMENE PÄEV!

ESIMENE PÄEV - 8. august 2022!

Mõte Rooma minna tuli tegelikult Katariinal ja Eliisabetil. Ja kuna lapsi peab kultuuriliselt harima, siis mulle see mõte meeldis vaatamata sellele, et olen ise Roomas käinud. Maikuus otsisin ja võrdlesin hindu ning valisin sobivat aega ja lennupileteid ja hotelle jne-jne. Lõpuks leidsin kõige parema pakkumise reisidiilid.ee lehelt. Vahepealsel ajal oli Eliisabeti sõbranna Elina, kellega koos olime mõned aastad tagasi käinud Lissaboni avastamas, avaldanud samuti soovi meiega liituda! Nii oligi meid neli ning sobitusime hästi pakkumises oleva hotelli kahestesse tubadesse. Ja nii me täna hommikul ärkasimegi Roomas! Hotelli jõudsime öösel kella kaheteistkümne ajal. Lennujaamast tulime kesklinna hotelli tavalise linnaliinibussiga. Praegusel ajal, kus Euroopa Liidus ka internet tasuta, on Google Maps hindamatu abimees igasuguste teekondade planeerimisel. Tema meid öösel kenasti hotelli juhataski!

Broneerisin ette kohe esimeseks päevaks Vatikani piletid! Sest ilmselgelt võib keset suve kergesti juhtuda, et niisama järjekorras seistes ei olegi võimalik Vatikani muuseume külastada. Ning ka ette broneerides olid juba juunis välja müüdud lihtsalt muuseumi külastaja piletid. Pidin valima giidiga ekskursiooni. Mis aga iseenesest oligi võib-olla parem, sest saime siiski professionaali ülevaate asjast ning kindlasti oli liikumine selle väga suure muuseumi erinevate osade vahel kiirem. Hind oli vaid natukene kallim (no natukene kallim oli õpilastel, minu oma oli kaks korda kallim). Meie ekskursiooni aeg oli kell üks päeval. Igaks juhuks liikusime Vatikani natukene varem. Jäigi parasjagu aega tänase kuuma ilma puhul lähedal kohvikus jäätist süüa! Temperatuur oli tõesti kõrge - kogu meie Roomas olemise aja oli see üle 30 soojakraadi. Täpselt ette nähtud ajal alustasime giid Adele´iga ekskursiooni Vatikani muuseumides, mis hõlmavad kuulsa Sixtuse kabeli, Raffaeli saalid ning ühe maailma olulisema kunstikogu renessansiaja paavstide Julius II, Innocentius VIII ja Sixtus IV jaoks ehitatud paleedes. Muuseumides on kokku 7 kilomeetrit koridore ning see on üks maailma suurimaid! Seetõttu tasub kindlasti teha enne siia tulekut ära põhjalik eeltöö ning valida välja see osa, mida kindlasti tahetakse vaadata. Sest kõike ei jõua. Mina olin 25 aastat tagasi esmakordselt Vatikanis käies selle töö juba ära teinud. Nüüd usaldasin giidi valikut!

Ühtedeks Vatikani suurimateks aareteks on Kreeka ja Rooma muistised, mis moodustavad ka muuseumi tuuma, kuigi enamik taiseid on kadunud Kreeka skulptuuride Rooma-aegsed koopiad. Nagu näiteks hellenistlik teos "Laokoon".  Olulised on loomulikult ka 19. sajandil leitud Egiptuse ja etruski haudadest leitud arheoloogiamälestised Egiptuse muuseumis. Jalutades seal ringi pidin järjest rohkem tõdema, et meie giidi valik erinevate muuseumi osade vahel, mida meile lähemalt tutvustada ning mille juures peatuda, ühtis täielikult minu enda eelistustega. Olles imetlenud juba mainitud "Laokooni" jätsime vahele kõik muud antiikmuistised, skulptuurid ja kandelaabrid, suundudes otse seinavaipade ja seejärel maakaartide galeriisse, kus on pandud välja 16. sajandil maalitud kaardid Itaalia piirkondadest ja paavsti territooriumitest. Kõik kaardid on maalitud nii nagu asuks Rooma maailma keskpunktis! Aga no kõik teed ju viivatki Rooma... Just see kaartide galerii jättis mulle kustumatu mulje eelmisest külastusest.

Nüüd jätsime jälle suure osa saale ja galeriisid vahele ning vaatasime põhjalikumalt üle Raffaeli teosed, milledele on pühendatud kokku tervelt viis saali. Siin jättis Adele meiega hüvasti ning jagas põhjalikud juhised ja soovitused, mida ja kuidas edasi vaadata. Loomulikult on kõige kuulsam teos Vatikanis Sixtuse kabelis asuv Michelangelo loodud monumentaalne laemaal. Suundusimegi seda imetlema. Sixtuse kabeli laemaali puhul on tegemist kogu lääne kunsti ühe suurima meistriteosega. Enne Michelangelo neli aastat kestnud tööd oli lagi lihtsalt siniseks värvitud ja seda ehtisid kuldsed tähed. Kunstnik töötas spetsiaalselt selleks tööks kavandatud tellingutel ja veenis paavst Julius II andma talle täiesti vabad käed maalimaks uue ja vana testamendi lugusid maailma loomisest nagu pattu langemine, Kristuse saabumine jne.

Laemaali keskne osa "Aadama loomine", kus Jumal sirutab Aadama poole käe, on vaieldamatult läbi aegade kõige enam kopeeritud religioosseid maale. Arusaadavalt pildistada siin ei lubatud, kuigi igal pool mujal võis ilma välguta seda vabalt teha. Seega, illustreerimaks seda maailmakuulsat stseeni, pidin ehtima ennast võõraste sulgedega võttes foto interneti avarustest (https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=15461165). Imetlesime, kaelad kanged, tükk aega seda maailma imeliseimat lage! Lõpuks edasi jalutades avastasime minu hämmastuseks veel Chagall´i, Dali, Picasso, Matisse´i jt teoseid. Omaette kunstiteos on ka 1932. aastal loodud "Teoks" kutsutav monumentaalne keerdtrepp, mida mööda muuseumist väljusime. Lõpetasime oma ringkäigu paavsti sõidukite garaažis, kus välja pandud erinevate paavstide sõidukid alates kandetoolidest kuni kuulikindlate luksusautodeni.

Siis liikusime edasi Püha Peetruse väljakule, mis koos samanimelise kirikuga, on kogu maailma katoliiklastele ilmselt kõige püham koht maailmas. Võib-olla Jeruusalemm välja arvatud. Aga kirikusse sisse me ei hakanud trügima - mina olen käinud ning tüdrukutel ei olnud piisavalt motivatsiooni seismaks 32 kraadises kuumuses lõõskava päikese käes vähemalt 30-40 minutit turvakontrolli järjekorras. Iseenesest saab kirikusse tasuta. Ikkagi kirik! Praegune Püha Peetruse basiilika on rajatud väidetavale apostel Peetruse hauale 16. sajandi teisel poolel juba mitmenda kirikuna. Kiriku kupli projekteeris samuti Michelangelo. Kahjuks kunstnik ise selle valmimist enam ei näinud. Pärast Kristuse surma rändasid apostlid Peetrus ja Paulus Rooma tuues kaasa ristiusu. Nii peetaksegi neid katoliku kiriku rajajateks ja seega ka Vatikani rajajateks. Katoliku kiriku keskus ei ole siiski kõik need 2000 aastat paiknenud praegusel kohal. Paavstiriigilgi on olnud halvemaid ja paremaid aegu. Keskajani oli kõige tähtsamaks kirikuks hoopis Lateraani basiilika, milles krooniti kõrval Lateraani palees elavaid paavste. Vatikan sai oma tähtsuse alles 14. sajandi lõpul kui sajandi alguses Prantsusmaa kuninga väevõimuga Avingoni viidud paavstivõim Roomasse tagasi liikus. Meie soov oli aga pärast kogu seda kunsti, ajalugu ja kultuuri leida mõni tore ning mõnus kohvik, kus natukene keha kinnitada. Jalutades möödusime vahetus läheduses asuva kindluse San Angelo juurest. Kindlus on olnud varjupaigaks paavstidele, kes oma tegevuse või lihtsalt ärevate aegade tõttu, on pidanud varjuma. Kusjuures Vatikanist viib kindlusesse ka maa-alune põgenemistee.

Läksime üle Tiberi jõe. Otsisime kohviku, kus sõime panini´t. Tellisime Eliisabetiga jääkohvi, millega läksime siiski täiega alt: saime pisikestes klaasides espressod! Tõsi küll, jääga. Aga me oleksime pidanud täpsustama, et latte. Palusime siis lihtsalt külma piima juurde tuua. Kokkuvõttes kõlbas juua küll. Katariina ja Elina said aga oma panini´d suhteliselt kõrbenult kuna ettekandja unustas need lihtsalt ahjust välja võtta. Ja kui me poleks ise märku andnud, siis oleksid need ilmselt täiesti ära põlenud. Edasi kasutasime jälle Rooma head ühistransporti ning sõitsime bussiga Kapitooliumi väljakule. Jalutasime Kapitooliumi künkal ning vaatasime imelist vaadet alla Cesari foorumile. Iseenesest saab sinna varemete vahele ka jalutama minna. Kui pilet osta. Aga ausalt öelda oli ülevalt vaade suurejoonelisem! Ning seal varemete vahel on juba jalutatud kah.

Roomas on mitmeid foorumeid - Cesari, Traianuse, lihtsalt Rooma, Augustuse, Nerva jne. Iga kuulsust ja sära ihkav keiser ehitas endale oma foorumi. Kõigist neist on tänaseks päevaks säilinud vaid suuremal või vähemal määral varemed. Kapitooliumi künkal asuvad ka muuseumid, kus leidub hindamatu väärtusega skulptuure. Siin näiteks asub Vana-Kreeka skulptuur "Kettaheitja" (mille küll üks 18. sajandi skulptor muutis "Haavatud sõdalaseks"!) ning kuulus Romulust ja Remulust imetava emahundi pronkskuju. Legendi järgi rajasid just need hundi poolt üles kasvatatud hüljatud kaksikud Rooma linna 753. aastal eKr. Ma ei ole aga eriline skulptuuride austaja ja seega jäid need muuseumid külastamata. Ning emahundi kõige kuulsama taiese koopia võib leida Kapitooliumi väljakultki kui hästi otsida.

Kui nüüd Rooma ajalugu ühe lausega kokku võtta siis aastatel 753-509 eKr oli tegemist kuningriigiga, 509-27 eKr vabariigiga, millele järgnes keisririigi periood, mis jagunes Lääne-Rooma (27 eKr kuni 476) ja Ida-Rooma (330 kuni 1453) keisririigiks. Tegelikkuses on seal taga aga meeletult palju rohkem! Ja kehtib ütlus, et mida rohkem ma tean, seda vähem ma tean. Mind üllatas Rooma puhul täna aga see, kui hea on siin kraanivesi! Ning selle hea veega saab täita pudeleid linna väga mitmetest avalikest kaevudest, kus voolab kogu aeg hea ja jahe joogivesi. Suviste kuumade ilmadega kulus see tõesti ära ning peaaegu iga kaevu juures oli lausa järjekord joogipudeli täitjatest. Mulle muidugi tundus raiskamisena, et see vesi nendes kogu aeg lakkamatult jooksis. Ma oleks näinud hea meelega kraane seal. Aga loodan, et äkki see vesi suunatakse ikka kuskile mõistlikku kohta veel kasutusse, mitte ei voola otse kanalisatsiooni. Purskkaevudesse näiteks.

Edasi jõudsime jalutades Marcelluse teatri (siis, mis oli päriselt teatri funktsioonis) juurde, mis oli Vana-Rooma suurim ning tähtsaim teater. Mind hämmastas aga fakt, et tänase päevani on hoone viimane korrus kasutusel korteritena! Ning hoovis toimuvad siiani vabaõhukontserdid. Milline paik elamiseks! Ja milline vaade antiiksele Roomale sealt ülevalt on! Kapitooliumi küngas ja foorumid peaks olema kui peo peal. Ümber Traianuse foorumi jõudsime ringiga lõpuks meie tänase õhtu sihtpunkti ehk Colosseumi juurde! Colosseumi ehitust alustas 72. aastal keiser Vespansianus ja see pühitseti sisse keiser Tituse poolt 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega, mille raames sai surma üle 9000 metslooma! Colosseum mahutas kuni 55 000 pealtvaatajat olles sellega antiikmaailma kolmas amfiteater Circus Maximuse (mahutas 150 000 pealtvaatajat ja mis oli rohkem hobuste võiduajamise staadion) ja Konstantinoopoli hipodroomi järel.

Kuni 405. aastani toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid populaarsed loomade võitlused aastani 526. Pärast seda ei leidnud hiiglaslik ehitis enam sihtotstarbelist kasutust ning ajapikku hakati sealt ehitusmaterjali laiali vedama. Colosseum muutus kivimurruks ning varemeiks. Alles 19. sajandil hakati seda suurepärast hoonet lagunemise eest kaitsma. Kuid juba 1749. aastal väitis paavst Benedictus XIV, et Colosseumis hukati kristlastest märtreid, kuulutas viimase pühaks paigaks ning keelustas selle kasutamise kivimurruna. Kuid puuduvad igasugused ajaloolised allikad ja tõestused selle kohta, et siin oleks üksainuski kristlik märter hukkunud. Pole andmeid isegi selle kohta, et keegi oleks enne Benedictust Colosseumi märtrite hukkumispaigaks pidanud.

Kristlased austavad muidu väga kõike märtritega seonduvat, kuid Colosseumi kasutamine keskajal kivimurru ja kindlusena, näitab, et Colosseumi pühaks ei peetud. Colosseumi kõrval on Constantinuse triumfikaar. Triumfikaar ehitati 315. aastal tähistamaks keiser Constantinuse võitu kaaskeiser Maxentiuse üle. Uitasime Colosseumi ümbritsevatel tänavatel ringi. Sattusime päris lahedasse kotipoodi, kus oli küll peaaegu igas värvitoonis kotte. Tegelikult otsisime aga hoopis mõnda mõnusat restorani õhtusöögiks. Tallinna lennujaamas jooksime eile õhtul ootamatult kokku armsa Liisiga, kes oli samuti tütrega teel Rooma. Nüüd oligi meil plaanis kõik koos õhtust süüa. Vaba koha leidmine oli aga kõige suurem probleem! Olime leppinud juba kokku koha kohtumiseks, kui Eliisabet ja Elina leidsid paar tänavat eemal restorani, kus kohe olemas vaba laud kuuele inimesele. Tüdrukud jäid lauda hoidma ning mina Liisi ja Emmat ootama.

Sobiva restorani leidmine võib-olla polegi siin nii keeruline kui nii suurele seltskonnale laua leidmine. Aga töötajad on äärmiselt sõbralikud ja nii tekitati alati meilegi need kohad. No ja Itaalias olles tuleb muidugi süüa pitsat! Isegi nüüd, juba mõned päevad Eestis tagasi olles, hakkab suu vett jooksma esimesel õhtul söödud pitsa peale mõeldes, mis oli lausa suurepärane! Pitsa olla küll pärit Napolist, kuid märtsis seal käies, ei õnnestunud meil Katariinaga küll nii head pitsat saada. Mingis imelikus eufoorias tellis meie pere kõigile eraldi pitsad, millest me loomulikult suutsime ära süüa igaüks vaid poole. Teise poole lasime kaasa pakkida. Ja milline vaade Colosseumile! Õhtustades Roomas, Colosseumi kõrval asuvas restoranis, olid hinnad kusjuures tükk maad odavamad võrreldes suvalise kohaga Eestis.

Kõht täis, läks kumbki seltskond oma bussi peale. Liisi ja Emma hotell oli suhteliselt kesklinnas, meie oma natukene kaugemal Lateraani linnaosas. Bussi pealt maha tulles jäi meile enne hotelli teele jäätisekohvik. Magustoit kulus küll ära! Müüja pakkus meile igasugu erinevaid sorte maitsta. Lõpuks olid kõik need maitsed siiski segamini. Meelde jäid umbes kaks-kolm viimast. Mina need ostsingi! Kuid valik oli suurepärane: melon ja punane apelsin. Ja no jäätis on ilmselt pitsa ja pasta järel kuulsaim söök Itaalias. Raha kulutasime täna mina ja Eliisabet (Katariina ja Elina arveldasid oma kulutused ise) 3 eurot metroopiletid Vatikani, 60 eurot (35 minu ja 25 Eliisabeti pilet) Vatikani piletid, kohvik 7, lõunasöök 10, õhtusöök 35 ja jäätis 5 eurot. Kokku 120 eurot.