AUTOREIS LÄBI TAANI JA SAKSAMAA LIECHTENSTEINI - 9. PÄEV

ÜHEKSAS PÄEV - 5. august 2023

Hommikul ärgates oli ilm natukene parem kui õhtul magama minnes. Magasime ootamatult pikalt: isegi mina ärkasin alles pool üheksa. Igahommikune rutiin: söök, pesemine, asjad kokku ja minema! Telkimisplatsil pakkisime asjad autosse ära ja pesuruumi juurde sõitsime autoga. See oli päris kaugel ja jäi lahkudes nagunii tee peale. Täna ootas meid Wolfsburg! Väga tähtis linna Saksamaal ja ilmselt kogu maailmas. Nimelt asub just seal Volkswageni autotehas! Kui eile õhtul kämpingu peremehega rääkisime sellest, kust tuleme ja kuhu läheme, arvas ta esiteks, et tahame Wolfsburgist uue auto osta. 

Wolfsburgi puhul iseenesest mingi eriliselt kauni linnaga tegemist ei ole. Kuigi: linnas asub üks Alvar Aalto projekteeritud hoone. Fallerslebeni küla ümber ehitatud linn oli mõeldud Volkswageni tehase tööliste majutamiseks. Tehas rajati Volkswagen Põrnikate tootmiseks. Kõige olulisem linnas ongi autotööstus. Wolfsburgi kesklinn on Saksamaal ainulaadne, kuna tavapärase keskaegse linnakeskuse asemel on siin uus ja moodne atraktsioon Autostadt. Linna vanas osas on mõned vahvärkstiilis mõisahooned ning linna ääres mäe otsas asub Wolfsburgi loss. Loss, kusjuures, on andnud linnale ka nime: 1945. aastal nimetati linn Briti okupatsioonivõimu pealekäimisel Wolfsburgiks senise nime Stadt des KdF-Wagens bei Fallersleben (KdF-autode linn Fallerslebeni juures) asemel. Saan täiesti aru, miks tekkis inglastel soov linna nime muuta...

Otsisime Volkswageni tehase üles, leidsime ka parkla, parkisime auto ära ning jalutasime tehase sissepääsu juurde. Ukseni jõudes takistas meie tee aga turvamees, kes teatas, et täna on kogu tehas reserveeritud mingiks ürituseks ning ühtegi tavakülastust ei toimu! Selline uudis lõi meid küll hetkeks rööpast välja - see polnud üldsegi tore! Olime oodanud, täiesti arusaadavatel põhjustel, eriti Karl, tänast päeva päris pikalt. Ja nüüd siis selline pettumus! Karli eriline lemmik on Volkswagen Golf. Tal on endal 1990. aasta Golf. Uunikum juba! Sama autoga õppis ta lapsena autojuhtimise selgeks. No nii vana auto puhul on olulisem muidugi remontimise- ja parandamise- kui sõidurõõm. Kõige kummalisem oli aga see, et mitte kuskil ei olnud infot selle kohta, et täna on kogu tehas suletud. Nende kodulehelt ei leidnud ma ühtegi viidet sellele. Ja räägitakse veel sakslaste täpsusest ja korrektsusest...

Aga meie läksime lohutuseks lähedal asuvasse Volkswageni automuuseumisse. Ajas ka asja ära! Wolfsburgi külakene arenes linnaks alles alates 1938. aastast seoses just Volkswageni autotehase asutamisega. Autotehase rajamist toetas Hitler isiklikult - iga sakslane pidi soovi korral saama endale mõistliku hinnaga rahvaauto. Just seda "volkswagen" saksa keeles tähendabki! Ja just siin toodeti Volkswagen Käferit, mille konstrueeris Ferdinand Porsche 1934. aastal. 2013. aastal oli Wolfsburg Saksamaa kõige rikkam linn. Ning seda arusaadavalt ainult tänu autotööstusele. Aga loomulikult ei andnud seda väikest muuseumi võrrelda Autostadtiga ning Karli hinnang oligi suhteliselt kehv. Aga mulle täitsa meeldis: siin oli ilusaid vanu autosid!

Edasi sõites käisime poes. Lidlis. Ostsime Eestisse kaasa kõvasti veine. Eestis millegipärast ei müüda kahe euro eest häid veine! Sõitsime nüüd järjest põhja poole üles. Lõunapeatuse tegime taas Karli soovil Burger Kingis. Meie järgmiseks eesmärgiks oli Altes Land. Kui oleme seni imetlenud lõpmatuseni vahvärkstiilis linnamaju, siis Altes Land on selline koht, kus on ridamisi järjest väikesed külad, kus hästi säilinud maastiilis õlgkatustega vahvärkmajad. Samuti peetakse piki orgu kulgevat piirkonda Saksamaa suurimaks puuviljaaiaks. Kevaditi käivad sakslased siin tihti õitsvaid kirsi- ja õunapuid imetlemas. Kaunimateks küladeks peetakse Neuenfeldet, Jork´i, Borstelit, Steinkirchenit ja Hollernit. Meie alustasime ringsõitu Jorkist. Ühtegi imelist õlgkatusega maja siiski mul pildile ei õnnestunud püüda, aga nägime neid piisavalt.

Täna olime jõudnud nii palju põhja poole, et oli võimalik leida jälle täiesti ametlik Schlafplatzi telkimise koht ööbimiseks. Sõit viis küll niisugusesse pärapõrgusse, et tee muutus lõpuks selliseks laiemaks jalgrajaks. Aga samas ühtegi märki ei olnud, et autoga poleks tohtinud liigelda. Telkimise plats oli täitsa kena. Olime ringiga küll jõudnud kuskile raudtee lähedale ja rongid sõitsid päris lähedalt mööda. Öist und need õnneks siiski ei seganud. Ja imede ime: meiega koos sattus siia Jumalast hüljatud paika telkima veel üks matkaja, kes uuris meie käest, ilmselt seetõttu, et me liikusime autoga, kas meil oleks lauda ja tooli laenata? Aga no ei, sellist mugavust meie autosse siiski ei mahu! Meile käib magamismatt küll istumise alla. Kuigi Karl sai sellest inspiratsiooni ja arvas, et kui veel kunagi tulla autoreisile, siis võiks tegelikult need kaasas küll olla!

Raha kulutasime täna 24 eurot automuuseumi piletitele, poes kulutasime 50 eurot ja lõunasöök maksis 45 eurot. Kokku 119 eurot.