KOLMAS JA NELJAS PÄEV - 1. ja 2. august 2026
Olime pannud kella helisema kella kaheksaks. Magamistoast väljudes lõi ninna pannkoogilõhn! Ove oli ärganud poole öö ajal ehmatusega üles, et kallitele külalistele (meile siis!) polegi vahvleid küpsetatud siin oldud päevade jooksul! Pannkoogid, mida Kristi siis meie ärgates juba köögis küpsetas, oli aseaine vahvlitele. Toppisime viimased asjad kottidesse ning suundusime alla sööma. Loomulikult olid pannkoogid suurepärased! Kõhud täis, tassisime oma hunniku kotte autosse, jätsime hüvasti ja start! Olime plaaninud hakata sõitma kell üheksa. Ja no läks päris hästi, hilinesime vaid 11 minutiga. Me polnud siiamaani suutnud panna paika lõplikku plaani meie matka logistikas: et kuhu jätame auto!? Kas matka alguspunkti või lõpppunkti ja kuidas siis nende vahel liigume? Otsustasimegi selle panna lõplikult paika nüüd tänase päeva jooksul, mil olime umbes 800 kilomeetri jagu sunnitud autos paigal püsima. Aga tänane päev tervitas meid hommikust peale päikesepaiste ja selge taevaga. Oleks see ka eile nii olnud!!!
Võtsime suuna põhja! Nagu öeldud, sõita oli meil palju. Karl oli enamus aega roolis, mina üritasin mõelda välja parimat logistilist plaani meie matka alguse ja lõpu jaoks. Mõtlesin mis ma mõtlesin ja uurisime kamba peale kõiki transpordivahendeid, mis sõidavad Abisko, Kiruna ja Nikkaluotko vahel, aga kokkvõttes jõudsin järeldusele, et peame ikkagi jätma auto Kirunasse, sõitma rongiga Abiskosse matka alguspunkti ning pärast matka sõitma Nikkaluotkost bussiga Kirunasse tagasi. Rong läks homme hommikul. Mis tähendas, et meil oli öömaja vaja täna ööseks. Leidsin Booking´ust 74 euro eest majakese neljale. Kusjuures sisaldas kirjade järgi isegi hommikusööki! Mõeldud-tehtud! Broneerisin ära ja seega oli meie plaan nüüd lõpuks paigas.
Nüüd andsime oma teejuhile juba täpsed instruktsioonid ööbimiskohta jõudmiseks. Tee peal tegime paar tualetipeatust ning lõuna MacDonaldsis. Pärast Karli sõitis Eliisabet, siis mina. Kuigi meie ööbimise koht oli enne Kirunat, sõitsime ikkagi linna, et käia poes. Kõige muu vajaliku kõrval ostsin õhtusöögi juurde magustoiduks šokolaadisaiakesi. No ja kui Rootsis, siis peab ikka sööma ka lihapalle! Täna õhtusöögiks oligi siis tatar lihapallidega. Lisandiks veel juurde hapukoor ja või. Natukene pidime otsima, et õigesse kohta kohale jõuda. Selgus, et tegemist on kelgukoerte kasvandusega. Kus neljakohalisi majakesi ka lihtsalt välja üüritakse. Väga armas koht! Majad oli kõik Lapimaal kasvavate marjade nimetustega - meie oma oli Mustikas. Ja maja ukse kõrval oli väike infotahvel, kuhu oli kriidiga kirjutatud minu nimi. Äärmiselt armas, samas väike ja mitte väga palju aega nõudev ning kena žest, mis tegi tuju kohe väga heaks. Ja veel see, et minu nimi oli kirjutatud täiesti õigesti!!! Seda juba tihti ei juhtu. Majakene oli väga armas ja lihtne, aga kõik oluline oli olemas - narivoodid, laud, neli tooli, prügikast ja riidenagid. Voodites oli madratsid ning isegi magamiskotid ning veel väga uhked. Vaude omad. Lisaks iga magamiskoti juurde värskelt pestud ja puhas puuvillane sisemine kott.
Tassisime asjad tuppa, otsisime üles köögi, tutvusime meie hommikusöögi valikuga, mis osutus oodatust kordades paremaks. Süüa hakkasime tegema siiski priimusel oma maja ees laual. Lihapallid siis, juurde tatar. Traditsioonilise õhtuse tee asemel keetsin kakaod: köögis oli olemas kohe päris kakao! Šokolaadi saiade juurde maitses see imehästi. Hommikul pidime päris vara tõusma, et kohvi keeta ja õigeks ajaks rongile jõuda. Võileivad tegime köögis pakutavast kraamist juba ette valmis ja panime külmkappi. Viimased tualetis käimised veel ja siis sättisimegi magama. Enne magama jäämist avastasime veel, et olime alguses rongiaega kuidagi valesti vaadanud: algse 8.25 asemel läks see tegelikult hoopis 9.51. Ei saa just öelda, et ma oleks rõõmustanud selle üle. See tähendas, et ka matkarajale jõuame poolteist tundi hiljem. Aga no, nii on!
Raha kulutasin täna lõunasöögile 11 eurot, poes 20 eurot, ööbimisele 74 eurot ja bensiinile 50 eurot. Kokku siis 155 eurot. Kusjuures: bensiin on siin palju odavam Eestiga võrreldes.
No comments:
Post a Comment