LUGU SELLEST, KUIDAS MA OSTSIN LENNUKIPILETEID!

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

/Eesti vanasõna/

Ühel ilusal laupäevasel päeval, kui meie järgmise reisi kuupäevad olid paika saanud, otsustasin osta ära lennukipiletid. Ryanair´ist. Meie plaani järgi oli mul vaja osta kahed piletid: Tallinn-Oslo-Tallinn ja Oslo-Dublin-Oslo. Esialgse plaani järgi oli kavas küll külastada ainult minu Iirimaal elavat sõbrannat. Kaasa pidi tulema Eliisabet. Kuid kuna lennukipiletid läbi Oslo on tunduvalt odavamad kui otse Tallinnast Dublinisse, siis tegime sellise otsuse. Seda enam, et me kohe leidsime ka väga hea argumendi Oslo külastamiseks.

Nüüd, kui erinevate lendude kuupäevad olid täpselt paika pandud, asusingi pileteid ostma. Kuna olen vist üks viimaseid inimesi maailmas, kes ei oma krediitkaarti, siis tegin omale pangas jälle virtuaalse krediitkaardi 300 euro peale piletite ostmiseks. Igaks juhuks pean ütlema, et see ei olnud mitte sugugi minu esimene kord osta interneti teel lennukipileteid. Isegi Ryanair´ist pileteid ei ostnud ma esimest korda oma elus. Aga see selleks, ilmselt see väike vahemärkus ei vabanda kuidagi välja kõike järgnevat. Valisin välja lennukuupäevad, inimesed ehk siis ühe täiskasvanu ja ühe lapse koha, kontrollisin kõik veel igaks juhuks vähemalt neli korda üle. Ilmselt oleksin pidanud järgima eesti vanasõna ja tegema seda vähemalt üheksa korda. Äkki siis oleks mulle koitnud mingi aimdus, et olen ikka täiega puusse pannud. Aga mine sa tea! Ennast tundes, ei oleks see üldse pruukinud nii olla. Kui esimese otsa piletid olin ära ostnud ja maksnud ja ka kinnituse saanud umbes 10 minuti pärast, jõudis minuni väike arusaam sellest, mida ma siis tegelikult olin teinud. Olen kuulnud küll tuttavate lugusid sellest, kuidas üks ja sama reisigrupp suudab erinevatel aegadel pileteid ostes, osta neid ka erinevateks kuupäevadeks. Kuigi kõik osalised peaks reisima üheskoos. Aga seda, mida mina nüüd olin teinud, ei ole ilmselt keegi maailmas varem teinud. Mina olin ostnud pileti valele inimesele!

Eliisabeti asemel hoopis Karlile. Samas tagant järele oma tegutsemise peale mõeldes, olin ma täiesti veendunud, et trükkisin lapse nime koha peale selgelt "Eliisabet". Aga kuna maksma asudes selgus, et kaardil olevast 300 eurost ei piisa 80 eurose makse sooritamiseks, siis suurendasin vahepeal pangas oma virtuaalse kaardi limiidi 1000 eurole. Seega ma pidin alustama kõikide nende vajalike väljade täitmist otsast peale. Ja ilmselt sealt see viga tuligi. Sest teise korra puhul ma ei mäleta enam tõesti, mis nime ma sinna trükkisin. Loogiliselt võttes pidi see olema Eliisabet. Aga eks ma siis kuidagi automaatselt panin sinna hoopis Karli. Igal juhul oli viga tehtud. Tunnistades Eliisabetile, mida ma just hetk tagasi olin teinud, muutus vaene laps näost väga valgeks. Kolme minuti pärast küsis ta ahastavalt, kas nüüd saabki Karl reisile tema asemel. Jah, mul käis hetkeks see mõte peast läbi küll. Et sellel mõttel mitte rohkem idaneda lasta, ostsin ma ära ruttu Oslost edasi Dublinisse piletid õigetele isikutele. Nüüd nägi paberi peal meie reis välja selline, et Oslosse pidin lendama ühe lapsega, aga sealt edasi pidin minema teise lapsega.

Asusin uurima, kuidas ma saaksin seda viga parandada. Interneti teel oleks saanud kohe väga lihtsalt ja paari liigutusega muidugi nime muuta. Konks seisis aga selles, et selle muutuse eest oleksin ma maksnud 110 eurot. Piletid maksid aga meile kahe peale kokku ainult 79 eurot. Ilmselgelt pidasin sellist hinda natukene kalliks. Uurisin ja lugesin lennufirma kodulehelt kogu infot igasuguste muudatuste kohta vähemalt tunnikese. Arvatavasti ei ole neid inimesi väga palju, kes on kogu nende kodulehe nii põhjalikult läbi uurinud. Aga see tasus ära! Sest lõpuks leidsin koha, kus oli kirjas, et interneti teel tehtud broneeringuid, mis on seotud alaealistega, saab tasuta muuta 24 tunni jooksul alates broneeringu tegemise hetkest. Aga seda ei saa teha interneti teel! Selleks on vaja neile helistada või kasutada "chat´i". Mina ostsin piletid aga nii hilisel õhtutunnil, et need võimalused olid suletud. Pidin jätma asja järgmiseks päevaks. Järgmine päev oli pühapäev, kuid nende jaoks siiski õnneks tööpäev. Järgmisel päeval ehk pühapäeval siis, üritasin hommikust peale alustuseks chat´i teel saada ühendust. Kuna telefoni levi mul kodus peaaegu puudub, siis pidasin seda parimaks võimaluseks. Aga ei saanud ma kedagi kätte. Kõik teenindajad olid kogu aeg hõivatud. Lõpuks ikkagi pidin helistama. Olles ainult 10 minutit kõne järjekorras oodanud, saingi vestelda meeldiva häälega noormehega, kellel nimeks James. Rääkides ära kogu pika jutu oma eksimusest ja rumalusest, oli noormees varmalt valmis kohe vea parandama. Veerisin talle täht-tähelt ette Eliisabeti nime. Lõpuks sai ta selle ilmselt õigesti kirja. Siis küsis ta minu käest, kuidas ma soovin maksta. Minu vastuse peale, et ma üldse ei soovi maksta, oli ta väga imestunud. Kui ma rõhusin loetud punktile, et 24 tundi ja alaealine, siis ta väitis, et see antud juhul ei kehti, kuna ma tahan muuta kogu eesnime. Kui ma oleksin tahtnud seda ainult korrigeerida, siis oleks saanud tasuta. Ega vaidlemine ei aita. Laususin ainult, et mul ei ole mõtet maksta nime muutmise eest 110 eurot, kui piletid ise maksid ainult 79 eurot. Laususin löödult, et mul on mõistlikum juba uus pilet osta. Vana eest raha muidugi tagasi ei anna mulle keegi. Noormees võttis rõõmsalt sellest kohe kinni ja soovitas osta uue pileti ainult lapsele. Siis läheb see muutus maksma mulle ainult 39 eurot. Hetkeks tekkis mul mure sellega, et siis on ju kaks eraldi broneeringut - mulle üks ja lapsele teine. Aga ma siiski tahaksin saada kohad meile kõrvuti jne. Noormees pakkus abivalmilt lahenduse ka sellele: ostku ma pilet ära ja helistagu tagasi, siis tema saab need broneeringud süsteemis uuesti kokku ühendada.

Selge. Lõpetasin kõne ja asusin ostma Eliisabetile uut piletit Oslosse. Protsessi käigus selgus siiski tõsiasi, et lapsele ei saagi osta eraldi piletit. Ainult koos täiskasvanuga. Õnneks ei tulnud mulle pähe mõtet, osta siis kohe lihtsalt uued piletid mõlemale. Ikkagi odavam kui nime muutmine. Otsustasin, et helistan meeldivale noormehele tagasi ja kurdan oma muret uuesti. Jälle umbes kümme minutit ootamist toru otsas ja saingi kätte meeldiva noormehe. Esimeste lausete peale selgus muidugi, et tegemist on hoopis teise noormehega, kui esimese kõne ajal. Ning temal ei olnud minu juhtumist aimugi. Selgitasin siis oma senist teekonda nende piletitega temalegi põhjalikult. Et Karlist oleks vaja teha nüüd Eliisabet. Selle saaga viimasest osast ei saanud ta aga aru. Et miks ma tahan osta uut piletit lapsele? Miks ma ei taha lihtsalt nime muuta? Selgitasin siis veel kord seda raha asja. Et nii on lihtsalt odavam. Ning et tema kolleeg ka soovitas nii teha, sest maksmisest ikka ei pääse jne... Selle peale küsis ta uuesti üle veel, et ma tahan ju muuta lapse eesnime ainult (jumal tänatud, et mul lapsed on vähemalt kõik ühe perekonnanimega!!!)? Jah. Noormees küsis veel ühe, et broneeringu tegin eelmisel õhtul ehk siis ei ole veel möödas rohkem kui 24 tundi? Jah, nii see on. Selle peale teatas noormees, et tema kolleeg lihtsalt ei teadnud, kuidas tegelikult asjad käivad! Sekundi pärast lausus noormees, kelle nimi nüüd oli Anthony, et muudatus tehtud, kinnitus pidi tulema mulle kohe meili peale. Soovis ilusat päeva ja lõpetas kõne. Olin väga jahmunud. Aga kinnitus tuli tõesti loetud sekundite jooksul mulle meili peale. Ja piletil oli kirjas väga ilusasti "Elizabeth".

No ilmselt sai asi natukene parem kui varem. Sest absoluutselt on "Elizabeth" lähemal "Eliisabetile" võrreldes "Karliga". Mulle tundus asi aga siiski natukene kahtlane. Ehk siis ei olnud ma kindel kas selline asi läbi läheb ja mul näiteks passikontrollis probleeme ei tule sellise nimekujuga. Helistada ma enam ei tahtnud, sest ka helistamine Iirimaale ei ole just kõige odavam. Üritasin saada kätte chat´i teel kedagi. Siis saaks ju kohe kirjutada nime õigesti ja probleeme lihtsalt ei saa tulla enam. Ei läinud kahte tundigi ja ma sain omale arvuti teisele poole noormehe nimega Charles. Kirjutades ei viitsinud enam nii põhjalikult selgitada oma muret. Ütlesin lühidalt, et muutsin telefoni teel hommikul broneeringut, aga nime oleks vaja veel natukene korrigeerida. Kas tema saaks seda teha? Jah, saab küll. Kirjutasin talle trükitähtedega ilusasti eraldi reale "ELIISABET". Noormees teatas, et muudatus tehtud, soovis väga paljusõnaliselt mulle ilusat päeva ja palju teisi ilusaid asju. Lõpetasime äärmiselt meeldiva vestluse. Kümne sekundi pärast oli mul meilil järjekordne kinnitus lennufirmalt, siis juba kolmas. Sellel lapse nime järel must-valgelt kirjas "Eliisabeti". No ma ei või!

Igal juhul otsustasin selle saaga lõpetada nüüd ja kohe. Ning jääda lootma, et sellest ühest liigsest tähest ei tehta probleemi edaspidi. Sest vääramatu jõuga võidelda lihtsalt ei saa! Olin õnnelik sellegi üle, et sain ilma midagi juurde maksmata nii lähedalegi sellele õigele nimele. Ja tänasin oma kunagist tarkust, et mul on lastel ainult üks nimi (aga mitte näiteks Eliisabet Margaret Aleksandra!). Seegi hea! Loodetavasti veedame Eliisabetiga kevadisel koolivaheajal Oslos ja Iirimaal meeldivalt aega.