Monday, November 14, 2016

ANNAPURNA MATK NEPAALIS!

ESIMENE JA TEINE PÄEV - 05.-06.10.2016.

Kolmapäeva, viienda oktoobri hommikul kell kümme, kohtusime Tallinna lennujaamas Lennart Meri bareljeefi juures oma matkaseltskonnaga. Suures osas olime võõrad ehk enamuses me keegi ei tundnud üksteist. Olime ühinenud kõik Sandberg Reiside poolt korraldatava Annapurna matkagrupida. Aga kohal ja valmis seiklusteks olid kõik. Ehk siis meil olid kaks Priitu, kaks Tiitu, Andres, Rene, Jüri, Lauri, Marika ja mina. Nüüd olid igal juhul kõigil seljakotid pakitud ja vaim valmis! Loodetavasti kõik vajalikud asjad ka kaasas. Alustuseks lükati meie lend tund aega edasi. Kui lõpuks lennukisse saime, möödus ainult kolm tundi ja olimegi Istanbulis. Seal ootasime mõned tunnikesed ja startisime Delhi poole. Maandusime öösel ning ootama pidime kõigest kuus tundi oma järgmist ja viimast lendu Katmandusse. Vahepeal käisime lennujaamas Starbucks´i kohvikus. Igal pool maailmas on see koht osutunud selliseks heaks ja läbiproovitud kohaks, kust saab alati ja igas olukorras, ühe hea kohvi. Ning lisaks veel suurepäraseid võileibu ja salateid!

Pärast lõunat maandusimegi Katmandus. Seal oldi meil juba kohaliku reisifirma poolt vastas. Saime kaela imeilusad kollased peiulilledest pärjad (need samad, mis Eestis tunduvad nii igavad ja tavalised suvelilled - Nepaal on aga nende looduslik kasvukoht!). Ning uuesti kogemuse, et Aasias tuleb ikka ja alati oma asjadega tegeleda ise. Ja alguses tunduvat heatahtlikku abi on parem mitte vastu võtta. Või siis just võtta ja pärast ignoreerida lõputult tüütuid rahalunimisi. Reisidega erinevatesse maailmajagudesse on kogunenud tegelikult piisavalt kogemusi. Aga ikka ja alati tekitab see esimene hetk lennujaamast välja astudes natukene kõhedust. Ja tohutult vaimustust! Et milline siis on ikkagi see kõige esimene pilk avastamist ootavale maale? Kuid Katmandusse saabudes läks väga kiiresti kõik. Meil oldi vastas ja juhatati meid kohe kiiresti meie bussi juurde. Ja istudes bussis polnud akna taga raha ootavad näod enam nii tüütavad. Aga raha oskavad nad küsida absoluutselt kõige eest! Olles puudutanud korra vasaku käe nimetissõrmega Sinu seljakoti rihma, on kohalik meesterahvas juba arvamusel, et ta on Sinu heaks kõvasti tööd rabanud ja tal on igal juhul õigustatud ootus suurele rahasummale Sinu käest. Ning kui seda summat ei järgne, siis on ta (loomulikult jällegi täiesti õigustatult!) äärmiselt pahane ja ärritatud.

Hotelli sõit võttis oma jagu aega. Aga midagi pole imestada. Katmandus elab pea kaks miljonit inimest. Kes tundub, sõidavad kõik autodega (või siis vähemalt rolleriga!) päevad läbi ringi. Autosid on Katmandus meeletult! Liiklusummikuteta ei kujuta seda linna ettegi! Pärast natukest aega sõitmist läbi erinevatest liiklusvahenditest (autod, bussid, veoautod, riksad, jalgrattad, igasugust sorti kärud, mootorrattad, rollerid jne) ummistunud tänavate, olime kõik seda meelt, et koju tagasi minnes ei vingu ega virise enam keegi Tallinna tänavate ega liikluskorralduse üle. Rääkimata muust Eestist. Katmandus pani mind imestama see kui vähe siin liiklusmärke on. Ja hiljem panin sama asja tähele kogu Nepaalis. Pealinnast väljas ei kohanud peaaegu mitte ühtegi liiklusmärki. Kokkuhoid? Või ei paigaldata neid sellel põhjusel, et keegi nagunii ei vaataks neid.

Hotelli lõpuks jõudes oli meie esimene soov käia ära pesemas. Pärast väikest kasimist suundusime linna peale raha vahetama. Tegime seda turismibüroos, kes pakkus meile ka giidi matka ajaks. Pooled meie grupist said raha vahetatud. Siis sai raha otsa. Aga ega siis sellest probleemi ei tehtud! Paluti ilusasti oodata ja käidi raha juurde toomas. Paberkotiga. Vahetasin 400,0 eurot ja sain selle eest 47 200,0 ruupiat. Kõigil rahakotid ja taskud suurtest summadest pungil täis oli vaja minna kohe raha kulutama. Ja kus saaks seda kõige paremini teha, kui mitte matkapoodides. Selgus, et meie grupi liikmetel on igasugu erinevaid asju ees ootavaks matkaks vaja. Kaasa arvatud minul. Kolmandast poest ostsin mina endale matkakepid ja sulejope. Tuli kõvasti tingida, siis saab ka mõistliku hinna. Alguses oli abiks selles osas meie grupijuht Tiit. Hiljem tuli meil see juba ka iseseisvalt suurepäraselt välja.

Süüa oli samuti vaja. Seega suundusime Tiidu valitud (kellel olid ka ainsana mingisugused eelteadmised ja kogemused Katmandus) restorani. Ega me sealt menüüst midagi väga valida ei osanud. Kõige lihtsam oli joogiga. Õlled on kogu maailmas enam-vähem sarnased. Nepaalis on õlle puhul loomulikult kõige müüvam nimi - "Everest". Ega muud nime ei kujutaks ettegi. Tansaanias ja Keenias, kui nüüd paari aasta tagust Aafrika kõrgeima tipu vallutamist meenutada, jõid kõik õllesõbrad "Kilimandjaro" õlut.  Söök on Nepaalis aga täpselt minu maitse! Mulle meeldivad suhteliselt vürtsikad toidud. India köök on minu suur lemmik! Ja Nepaal on väga sarnane Indiale. Nii, et söögi mõttes olin ma täiesti omas kohas.

Nepaalis läheb pimedaks õhtul kell kuus. Ja seda siis plaksti! Ja korraga ning ühe hetkega. Sellist aeglast ja tasaldast pimenemist, nagu Eestis, lõunamaades ei esine. Videvikutundi siin pidada ei saa. Pärast sööki jalutasime siiski veel tükk aega linna peal. Katmandus on elekter tihti ainult õhtuti. Ja soe vesi jälle hommikuti. Harva juhtub, kui mõlemad korraga olemas on! Aga nüüd, õhtul, oli elekter olemas. Kõik poed avatud ning mõningaid märke isegi tänavavalgustusest võis täheldada. Kohati oli küll täiesti kottpime. Nii pimedaid tänavaid pole ma varem tõesti kuskil maailmanurgas kohanud. Aga ega liiklus õhtupimeduse saabudes vaiksemaks ei jäänud. Tänavatel kihutas endises koguses sõiduriistu. Välismaalased peavad lihtsalt harjuma natukene selle hullumeelse liikluskorraldusega. Ja loodetavasti jäävad kõik ellu! Käisime enne hotelli minekut ostmas veel Nepaali kaarte. Mina ostsin ka postkaardid ja margid koju saatmiseks. Toidupoest ostsime natukene süüa kaasa homseks bussisõiduks. Hotelli tagasi jõudes pakkisime seljakoti järgmiseks hommikuks valmis. Ning siis suhteliselt ruttu magama, sest hommikul vaja vara ärgata. Raha kulutasin täna matkatarvete poes 6200,0, postkaardid ja margid 225,0, toidupoes 200,0 ja söömas 1100,0 ruupiat. Kokku 7725 ruupiat. Summa ruupiates tuleb siis jagada 118-ga. Siis saab summa eurodes. Eurodes teeb see 65 eurot ja tundub ikka väga väike summa!

1 comment: