AUTOREIS MUSTA MERE ÄÄRDE!

KUUES PÄEV - 07.08.2017.

Hommikul ärkasime kohutava müra peale. Akna all pandi meil tänavasillutist. Ja seda juba umbes kella poole seitsmest peale. Ega magamisest ei tulnud mitte midagi välja. Ma küll panin akna kinni ja müra jäi poole vähemaks. Aga siis oli 20 minutiga tuba nii umbne, et hingata ei olnud enam midagi. Pärast natukest vähkremist tõusime lihtsalt üles ja läksime alla kohvikusse sööma. Ettekandja tuli ja küsis ilusasti, kuidas me muna soovime? Eraldi väikese lisatasu eest sai lausa päris kohvi. Muidu olid saadaval sellised pakikeste sees olevad lahustuva kohvi pakid. Kuid see tundus minu jaoks natukene selline õõvastav variant. Olen suhteliselt väike kohvijooja - üldiselt ongi see hommikune tass kohvi ka kogu päeva viimane. Seega soovin seda tõeliselt nautida! Ja masina kohv oli super hea! Kuid mina selle masinaga läbi ei saanud, seega tegi ettekandja mulle ise kohvi valmis.

Kõht täis, täitsime toas oma veepudelid külma sidruniveega. Jaa, selline luksus oli meil! Sidrun oli Eestist kaasas ja külmkapp toas. Siis läksime linnaga tutvuma. No vot, ega siin Odessas nüüd tõesti nii väga nagu vaadata polegi midagi. Siia tullakse rohkem ikka rannamõnusid nautima. Aga tegime kohustusliku ekskursiooni linna peal ära. Odessa asutati 2-sel septembril 1794 Katariina II käsul Venemaa sõjasadamana. Huvitav, kas on maailmas veel linnasid, kes võivad nii täpselt viidata linna asutamiskuupäevale? Odessa esimene linnapea oli hispaanlane Jóse de Ribas, kelle mälestuseks linna peatänav kannab siiani nime Deribassovskaja. Meie hotell asus näiteks nimetatud tänava nurgal. Aastast 1803 oli linnapeaks kuulsa Prantsuse kardinali Richelieu järglane Armand Emmanuel du Plessis de Richelieu, kes oli pärast Prantsuse revolutsiooni põgenenud oma kodumaalt.

Hea asukoha tõttu muutus Odessa kiiresti tähtsaks kaubandus- ja tööstuskeskuseks. Oma sajandaks sünnipäevaks oli Odessa tõusnud juba elanike arvult neljandaks linnaks Venemaal. Odessa suurim vaatamisväärsus on ilmselt Potjomkini trepp, mis ehitatud aastatel 1837-1841. Trepil on 192 astet. Ronisime meiegi sealt alla. Ikkagi lihtsam, kui kõik need astmed 39 kraadises kuumuses üles ronida. Iga aasta esimesel aprillil peetakse Odessas rahvusvahelist humoristide ja satiirikute festivali "Humoriina". See jätab kohati varju isegi uue aasta pidustused. Ning Odessa ise väidab end olevat ülemaailmne huumori ja naeru pealinn. Väga ilus on Odessa Ooperimaja. Kui jagataks Odessa kaunima maja tiitlit, siis mina annaks selle vastuvaidlematult just Ooperimajale.

Ega Odessas rohkem midagi väga vaadata ei olegi. Ah ja, Potjomkini trepi juures on veel Richelieu kuju ka. See kõlbab ka vaadata. Olles kõigist neist trepiastmetest alla roninud võtsime suuna ranna poole. Selles suhtes on siin linnas jälle tore, et kõik on käe-jala juures. Ja randa saab minna jala kesklinnast. Jäätisemüüja jäi meile teele ette. Ostsin siis kuumarabanduse ennetamiseks lastele jäätist. Enam seda viga ei teinud, et endale oleksin ka ostnud. Jalutasime ranna poole. Olles juba peaaegu kohal, tuli mulle üks asi meelde. Ning me suundusime hotelli või õigemini oma auto poole tagasi. Mulle meenus, et meil on autos kaks gaasiballooni. Aga väljas 40 kraadi sooja ja auto päikese käes ning seal kindlasti vähemalt 60. Kuid priimusegaasi sellisel temperatuuril kindlasti ei tohi hoida. Võib plahvatada. Ühesõnaga ei jäänud meil muud üle, kui jalutada auto juurde tagasi, võtta sealt gaasid ja viia need hotelli. Ühtlasi saime oma veepudelid uuesti täita.

Teisel katsel läksime hästi kiiresti, et rohkem midagi meelde ei tuleks. Rahvast oli rannas muidugi päris palju. Umbes nagu Pirita rand Eestis, kui juhtuvad olema need suve paar ilusat ilma. Aga Must meri on loomulikult väga-väga mõnus! Ning varbad vees, oli tegelikult meie aastaid plaanitud reisi põhieesmärk saavutatud: me olime jõudnud Musta mere äärde. Peesitasime mõned tunnid rannas. Ega me ei ole mingid korralikud rannainimesed. Tegelikult ei suuda me väga üldse rannas lesida. Pidime praegugi panema kohe eesmärgi endale - enne kell nelja me siit ei lahku. Raske oli. Aga saime siiski hakkama. Meid kõiki päästis hea raamat. Saime segamatult paar tundi lugeda. Ning ujumas käia. See oli vaieldamatult mõnus. Minna vette, kus Sa ei pea külmetama jalad krampis, on ikka äärmine luksus.

Kui me lõpuks olime oma kohustusliku aja rannas ära veetnud, asutasime end minekule. Ette jäänud putkast ostsin lastele kalja ja endale õlut. Rannast tulles sellise kohutava kuumaga külm kali ja õlu ... see on midagi nii kirjeldamatult head, et seda lihtsalt peab ise kogema. Jalutasime mõnusalt aeglaselt läbi selle suure pargi tagasi kesklinna poole. Odessas pole küll otseselt nii väga midagi vaadata, kuid tegemist on ikkagi mõnusa linnaga, kus niisamagi tore aega veeta. Ja just siis, kui Sul palju aega on. Täna meil aega oli. Sööma läksime MacDonalds´isse Karli soovil. Ma ei tea, kas me olime kõik nii näljased või mis see oli, aga söök tundus ära-ütlemata hea. Pärast sööki jalutasime veel tunnikese linna peal ja siis suundusime tagasi oma hotelli.

Nüüd oli minul hea võimalus panna paika meie edasine reis täpsemalt. Hotellis oli wifi olemas ja minul igaks juhuks arvuti kaasas. Küll töö jaoks, aga töö sai kiiresti tehtud. Alati tuleb reisidel ette mõningaid muudatusi. Olime marsruudi osas teinud juba enne teele asumist ühe muudatuse. Nimelt ei olnud meil võimalik, tulenevalt meie viisa iseloomust, siseneda teist korda Valgevenesse. Ehk me ei saanud järgida oma tagasituleku teekonna marsruudi seda osa, mis pidi meid viima uuesti Valgevenesse ja seal sõitma läbi Bresti ja Grodno. Selle asemel pidime valima uue teekonna läbi Poola hoopis. Ja teine muutus tuligi nüüd hotellis, kuna mulle tundus mõistlikum sõita Ukrainast kohe otse Moldovasse ja siis alles alla Rumeeniasse. Algse plaani järgi pidime sõitma Ukrainast otse Rumeeniasse, siis Bulgaariasse ja alles tagasi tulles minema Moldovasse. Aga neid teid ja marsruute vaadates ja võrreldes, tundus mõistlikum Ukrainast sõita otse Moldovasse. Panin ka täpselt paika kohad, kuhu Moldovas sõita ja mida seal vaadata. Seda ei jõudnud kahjuks enne reisi teha.

Mulle väga meeldib, kui reisi jooksul on mõni selline mõnus ja rahulik õhtu. Kus pole mingeid plaane ja midagi tegema ei pea. Nüüd sellel reisil oligi see teine õhtu Odessas meil sarnane. Raha kulutasime täna jäätistele 60,0, õlu ja kali 55,0, õhtusöök 308,0 ja lisahommikusöök ja kohv hotellis 72,0 grivnat. Ja ei sõitnud täna mitte ühtegi kilomeetrit.