SOOME, ROOTSI JA NORRA AUTOREIS!  

KUUES PÄEV - 31.07.2014.a.

Öö läbi sadas kõvasti vihma. Selleks ajaks kui ärkasime, oli vihm küll õnneks järele jäänud. Hommikul ärgates tegime sellest veest, mis meil olemas oli, suppi. Karl tegi ilusasti kõigile võileivad ka valmis supi juurde. Katariina ja Eliisabet aga venitasid täna kõvasti telgi kokku panemisega. Nii kaua jokutasid, kuni hakkas jälle paduvihma sadama. Karl ja mina suutsime enne vihma oma supi ära süüa. Katariina ja Eliisabet sõid siis natukene vihmaveega lahjendatud suppi. Ning nende võileivad oli päris läbi vettinud. Kugistasid siis kõik kiiresti oma söögi alla, asjad ruttu kokku ja tormasime autosse varjule. Ilmselt, kui lapsed oleksid hakanud kohe liigutama kui paluti, oleksime saanud enne vihma valmis. Aga see on nüüd see koht, kus tegelikult "oleks" või "ma ju ütlesin", ei maksa midagi. Tundub ainult mõttetu targutamisena.

Sellele vaatamata seda siiski öeldakse. Kas või sellepärast, et äkki siis jääb öeldu ka meelde mõnikord. Sellele, kellele öeldi. Tavaliselt siiski mitte. Istusime siis niisama natukene aega autos ja imetlesime läbi paduvihma ilusat vaadet Põhja-Jäämerele. Kuidagi külm ja trööstitu tundus. Tugevad inimesed elavad ikka siin, pidin tahes tahtmata jälle mõtlema. Väga tugevad!

Edasi tekkis meil arutelu selle üle kuhu me sõitma peaks. Põhja-Jäämere ääres on käidud. Ehk seega põhieesmärk täidetud. Mis me nüüd siis peaks ette võtma? Meie plaani kohaselt oleks nüüd järgmine koht Tromso. Aga kuidagi hirmus külm ja ebasõbralik tundub see Norra. Eriti nende hindade poolest. Bensiinihind Norras jahmatas mind ausalt öelda päris kõvasti. Soome tundus selle kõrval väga odav. Nii me siis mõtlesimegi, et mis me peaks edasi tegema? Mõtlesin, et võiks ikka korra sõita veel kuskile poolsaare otsa ja vaadata korra Põhja-Jäämerd ka mõnest teisest kohast. Kaarti uurides arvasin, et Mehamn oleks selle jaoks väga hea koht. Otsustasime sõita sinna. Ja siis vaadata uuesti edasi.

Kuid mõnikord lähevad asjad ikka omasoodu. Kuigi sina võid planeerida ja tahta hoopis midagi muud. Ühesõnaga, ei taibanud ma õigest teeotsast keerata õigele poole. Kui siis juba jupp aega olime sõitnud üldse mitte õigele poole ja lõpuks sellest ka aru saime, ei viitsinud enam ümber pöörata. Ja nii me olimegi jälle tagasi peaaegu Utsjoki´s. Tegime väikese mõttepausi. Kui kõikide meie soovid ja tahtmised kokku panna, jäi kõlama soov minna soojemasse kohta. Ja vihma võiks ka vähem olla. Kuna keegi ei ole öelnud, et oma plaane ei või ringi teha või muuta, siis mõtlesimegi sõita soojemasse kohta. Meil oli aega ja me võisime teha mida iganes soovisime. Nüüd uue plaani kohaselt mõtlesime sõita uuesti Soome ja lõuna poole tagasi. Olles jõudnud piisavalt sooja kliimasse meie arvates, oli meil plaanis hakata liikuma aeglasemalt ja rohkem ringi vaadata. Sest aega oli meil piisavalt. Ja kuna mitu korda ühte ja sama teed ei ole mõtet sõita, otsustasin et nüüd sõidame Soome tagasi täpselt mööda Soome-Norra piiri kulgevat teed pidi. Ehk siis Karasjok´i ja sealt edasi Kautokeino'sse (nime järgi peaks see nagu Soomes asuma, aga on siiski veel Norras).

Kuna see tee oli suhteliselt igav sõita ning ei olnud üldse nii huvitav nagu me siiani olime kogenud, siis hakkas ikka tegelikult kõvasti kripeldama küll, et me ei jõudnud sinna Mehamni. Korraks käis mul peast läbi isegi mõte uuesti ots ringi keerata ja tagasi sõita. Ei teinud seda aga siiski teoks. Ja siis olime juba liiga kaugel, et ei olnud enam mõtet jne-jne. Nagu ikka need asjad käivad. Hinges aga muudkui kripeldas edasi, et kuidas ma siis nii kergelt ikka muudan oma plaane. Kõlas nagu allaandmisena! Mingil hetkel tegime väikese peatuse suure jõe ääres, mille kõrval me kogu aeg sõitsime. Tanagiva jõgi. Väikese jalutuskäigu tegime juba ainuüksi sellel põhjusel, et jalad päris kangeks ei jääks pidevast autos istumisest. Ronisime ka mäkke. See oli muidugi väga väike mägi, aga asi seegi! Parklas, kuhu auto parkisime, oli veel teisigi matkajate/reisijate autosid ning ilmselt tegid mitmed seltskonnad peale meiegi siin väikest sirutuspausi. Sest loodus oli siin äärmiselt kena ja ilus. Kautokeino´s leidsime veel ühe saami muuseum. Käisime seal. See oli selline väike. Ning ka suhteliselt kõrvalises kohas. Peale meie oligi seal veel täpselt kaks külastajat. Ning meidki oli ainult kolm, sest Karl magas autos. Ega seal välismaalastele nüüd ka üleliia mõelnud ei olnud nad. Kõik kirjad ja juhised ja brožüürid olid ainult saami ja soome keeles. See tundus kohe eriti imelik, sest tegelikult olime ju hoopis Norras. Käisime vaatamas ka kirikut, vett võtmas bensiinijaamas ning panime posti veel mõned postkaardid. Vett oleme võtnud tavaliselt bensiinjaamadest, kui tankimas oleme käinud. Täna aga tankida ei olnud vaja. WC-sse said aga ainult Statoili kliendid. Ostsin siis ühe kohvi endale. See tõstis ka mind auväärse kliendi staatusesse. Ja me lahkusime sealt täiesti õiguspäraselt 6 liitri kraaniveega.

Neid saami vabaõumuuseume on siin kandis ikka tohutult. Järgmises tegime lõunapausi ja laadisime fotoaparaati. Laadisime umbes tunnikese. Sellest peaks paariks päevaks jälle piisama. Muuseumit ennast aga ei külastanud. Liiale läheb muidu! See tundus ka selline liiga "turistikas". Järjest saabusid suured turismibussid, kust siis kümnete kaupa pensionäre välja lasti ja muuseumi suunati. Aktiivsed on välismaa pensionärid küll. Muudkui viitsivad käia ja reisida. Eks ole asi muidugi ka sissetulekute erinevuses. Eesti pensionäridestki kindlasti väga suur osa ei ütleks ära reisimisest. Kuid kahjuks on Eesti pensionäridele väga suures osas reisimise lõbu ka soovi korral siiski kättesaamatu. Rahaliselt on ilmselt 90% meie eakatel reisimine välisriikidesse võimatu.

Edasi sõites hakkasime ilusat laagrikohta otsima. Õues on läinud jälle soojemaks. Temperatuur on taas juba ligi 20 kraadi juures. Ilusa koha väikese järve ääres leidsime vahetult enne Soome piiri. Tegelikult tegime seal peatuse ainult selleks, et Karl saaks minna ujuma. Täna ta ei olevatki seda teinud. Selle põhjenduse peale imestasin muidugi. Kas ta on siis tõesti iga päev ujumas käinud meie reisi jooksul? Tuli välja, et oli küll. Ning kuna traditsioone tuleb austada, siis loomulikult lubasin ma tal ka täna ujuma minna. Siis aga selgus, et ujumise koht imeilusa väikese järve kaldal on ideaalne ka ööbimise kohaks. Ja sinna me jäimegi. Karl ja Eliisabet läksidki kohe ujuma. Mina jalutasin niisama ringi. Ei ole halba ilma heata. Kui soe, siis on ka sääsed. Ja siin oli neid kohe ikka täiega jälle. Pärast sööki saime teed juua ja küpsist süüa ainult ringi jalutades. Siis oli veidikenegi vähem neid. Kuna sääskede liikumiskiirus on ainult 2 kilomeetrit tunnis, siis nad lihtsalt ei jõua inimesele järele. Hammaste pesemine oli muidugi päris piin. Ei jäänudki muud üle kui varsti telki lugema pugeda. Aga see pidev valge õues ei lase hästi magama jääda. Õnneks on siiamaani alati taevas natukene pilves olnud. Öösel päike päris telgiuksest sisse ei ole paistnud. Polaarpäev aga tasub vaatamist ja nautimist. Ja seda me naudime siin täiega!

Sõitsime täna 370 kilomeetrit. Kulutasime raha aga ainult 8 eurot (2 kohv; 6 saami muuseum). Enamus rahast kulubki kütuse peale.