Wednesday, August 20, 2014

SOOME, ROOTSI JA NORRA AUTOREIS!

ÜHEKSAS PÄEV - 03.08.2014.a.

Hommikul ärkasime jälle suhteliselt hilja. Hea uni oli. Öösel mingil ajal olid meie "kämpingusse" ka kaks rekkat ennast ööbima sättinud. Meie ei kuulnud muidugi öö jooksul mitte midagi. Suures hirmus, et mul öösel külm hakkab (kõige põhjapoolsemal ööl külmetasin kõvasti), olin isegi Katariina spordipesu endale selga ajanud ööseks. Katariina siis pani Karli oma. Ja Karl meil külma ei karda. Ning mul oligi väga hea ja soe. Kuigi soojakraade oli öösel tõesti päris vähe. Põhjus, miks Karl nii lahkelt oma spordipesu Katariina loovutas oli muidugi see, et talle endale see lihtsalt eriti ei meeldigi. Õues peab ikka tõesti päris talv ja pakane olema, kui Karl on hea meelega ja vabatahtlikult nõus selle selga panema.

Karli sooviks oli kohe hommikul minna mäge vallutama. Meie ööbimiskoha kõrval oli tõesti üks päris suur mägi. Ja loomulikult arvas Karl, et see tuleb vallutada. Kutsus ka Eliisabeti kaasa, kuid temal olid mingid muud plaanid. Rühkis siis noormees vapralt üksi suurest mäest üles. Jõudis ilusasti tippu ja lehvitas sealt meile. Aga muidugi oli ta nii pisikene seal mäetipus, et kui ei oleks teadnud, et seal peab ta olema, siis aru küll ei oleks saanud. Karli alla jõudes sõime hommikust. Sõime jogurtit ja müslit. Mul oli tekkinud kahtlus, kas me gaasiga välja veame. See oli nüüd hea viis gaasi kokku hoida. Eelmisel päeval olin näinud bensiinijaamas gaasi müügil. See oli täpselt kolm korda kallim kui Eestis matkapoes. Eestist ostsin ballooni peaaegu seitsme euro eest. Soomes oli kakskümmend eurot. Pärast sööki pakkisime asjad kokku ja hakkasime jälle liikuma.

Umbes kolm minutit hiljem jõudsime "eikellegimaalt" Rootsi. Siin olime me selle reisi jooksul nüüd esimest korda. Mida ei saa öelda Soome ja Norra kohta. Nende vahet oleme kõvasti pendeldanud. Meie eesmärk Rootsis oli Kiruna. Rootsi kaevanduslinn. Oleme kõik kunagi seal käinud. Talvel. Suvel on aga kõik hoopis teistmoodi. Kogesin seda juba Kilpisjärvi´l. Ega seal linnas väga eriti midagi vaadata ei olnud. Aga niisama oli ka mõnus jalutada. Käisime linna peal ringi uudistamas ja pitsat söömas. Infopunktis küsisin enne nende raha kursi euro suhtes ka üle. Et oleks julgem sööma minna. Pärast pitsasöömist jalutasime natukene veel. Kiruna rajati koos suurte rauakaevandustega umbes sada aastat tagasi. Kaevurite majutamiseks. Tegelikult on selle linnaga hetkel asi nii, et seda kolitakse hoopis teise kohta. Ekspertide hinnangul ohustab linna all olev kaevanduste võrk linna turvalisust. Sellest tingituna tehtigi aastal 2004 otsus kogu linn viia uude asupaika. Nüüd on juba mingi osa linnast ringi kolitud. Majad lahti võetud ja ükshaaval uude kohta transporditud. Seal jälle üles ehitatud. Vanasse asukohta on plaanis ilus park rajada. Kõige keerulisem pidi olema kiriku teisaldamine. Tegemist on mõnede hinnangute kohaselt Rootsi kõige ilusama puukirikuga. Ehitatud eelmise sajandi alguses. Linnas ringi käies ei näinud aga mina küll mingit märki kolimisest.

Linn on vaikne ja rahulik, nädalavahetusele omaselt uimane ja välja surnud. Avatud olid ainult kaks söögikohta ja turismiinfopunkt. Isegi suveniiripoed olid kõik suletud. Minu üllatuseks kohtasime me siin aga väga palju turiste ja matkajaid. Ilmselt saab siit alguse palju matkaradasid. Kuna meil oli vaja veel laadida fotoaparaati, läksime infopunkti tagasi. Seal oli ka üks avatud kohvik. Panime fotoka laadima ja mina ostsin ühe kohvi. Üle pika aja leidsin kohviku, kust sai osta meil nii tavalist latte´t. Mina jõin kohvi, Katariina avastas wifi ning Karl ja Eliisabet nostalgitsesid natukene. Leidsid mängunurga kohvikus. Ja siis mängisid seal ennastunustavalt tund aega. Ikkagi lapsed! Infopunktist lahkudes asusime bensiinijaama otsima. Tankida oli vaja. Seekord proovis Eliisabet kaarti lugeda. Jõudsime välja väga naljakasse kohta. Kus ei olnud igal juhul mitte ühtegi bensiinijaama. Teisel katsel leidsime üles Statoili. Süvenedes bensiinihinda ei suutnud ma uskuda oma silmi. Kõige odavam bensiin maksis alla 90 eurosendi. Olin veendunud, et seal peab mingi konks olema. Oligi. Sellise hinnaga oli mingi imelik kütus. Ma isegi ei osanud öelda mille jaoks selline kütus võiks mõeldud olla. Mulle igal juhul mitte. Aga ka normaalne bensiin oli Rootsis odavam kui Norras ja isegi Soomes. See oli minu jaoks suur muidugi üllatus, sest arvasin, et siin on kindlasti kallim kui Soomes. 

Kiruna´st sõitsime edasi Gällivare´sse. Ka seal olime varasemalt juba käinud. Seal asub üks Rootsi suusakuurordeid. Ning minu arust on seal üks ilusamaid raudteejaamasid, mida minul on õnnestunud oma elu jooksul kohata. Minu esimese külastuse ja tänase päeva vahel oli see lihtsalt veel korralikumalt üle värvitud ning turismiinfopunkt oli kolitud kõrvalt majast raudteejaama. Võtsime sealt Rootsi põhjaosa kaardi. Seda uurides tuli mulle korraks mõte, et tahaks sõita läbi ka Lulea´st. Tegemist ilusa linnaga Läänemere ääres. Kus palju ajalugu, arhitektuuri ja kunsti. Aga see jääb siiski natukene liiga eemale meie marsruudist. Igale poole ei jõua me kahjuks! Kuigi nii hirsmasti tahaks ju. Niisiis edasi hoopis Tornio poole.

Sõitsime läbi Kalix´i. Seal oli jälle ilus kirik. Tõenäoliselt oli see kohe kõige ilusam kirik üldse, mis meil reisi jooksul nähtud. Mulle meeldivad need kirikud, kus on kellatorn ehitatud eraldi hoonena. Eestis ma selliseid ei ole kohanud. Aga skandinaavias on neid palju. Tornio´sse jõudes oli Karlil ja Eliisabetil esimene soov minna ujuma. Õnneks jäigi meile tee äärde väike ilus rannakene, kus nad said ujumas ära käia. Mina läksin ujujatega kaasa. Katariina jäi autosse lugema. Natukese aja pärast selgus muidugi, et tegemist ei olnud sugugi mitte ujumise kohaga. Vaid hoopis paatide ja skuutrite vette laskmise kohaga. Aga see ei seganud neid. Tornio meid kuidagi endaga väga tutvuma ei meelitanud. Sõitsime sealt lihtsalt läbi. Ja täiesti märkamatult olime sattunud jälle Soome. Mõned kilomeetrid pärast linna ja piiri näitas teeviit kämpingusse. Mõtlesin vaadata korraks sinna. Olime siiani kõik ööd "metsikult" ööbinud seal kus parasjagu juhtus. Nüüd oli viimane aeg minna ööbima sellisesse kohta, kus saaks käia ära dušši all ja ennast ka puhtaks pesta korralikult. Ujumas oleme küll käinud palju. Karl tõesti absoluutselt iga päev kogu reisi jooksul. Ilmselt tema ongi meil praegu kõige puhtam kogu seltskonnas.

Kämpingusse jõudes läksime hinda küsima. Hind oli täiesti normaalne. Meie auto, meie telk ja meie ise pidime siin ööbisime eest maksma 22 eurot. Selle me maksime ja sõitsime meile ette nähtud kohta telki püstitama. Tüdrukud panid telgi üles. Meie Karliga läksime süüa tegema. Päris mugav oli üle pika aja köögis ja pliidi peal süüa teha. Mõtlesime, et teeme ka pannkooke, kui juba selline luksus nagu pliit, meil kasutada oli. Aga pannkoogid ei õnnestunud. Esiteks tegin taigna liiga vedela. Ja ilmselt ei sobinud meie priimuse pann tavalisele pliidile. Või mis iganes probleem seal võis olla. Pannkooke ei tulnud. Proovisin mis ma proovisin. Tulid ainult panni külge kinni kleepunud vastikud käkid. Avasime õhtuse tee juurde lihtsalt paki šokolaadiküpsiseid. Need olid ka väga head. Karl ja Eliisabet käisid veel batuudil hüppamas enne magama minemist. Dušši all otsustasime käia ära hommikul.

Täna olime ületanud ka uuesti põhjapöörijoone. Nüüd oligi meile üllatuseks äkki õues pime jälle. See oli nii harjumatu. Olime peaaegu nädala veetnud pidevas päevas, kus hetkeksi pimedaks ei läinud. Aga kilomeetreid läbisime täna 540. Raha kulutasime kokku 107 eurot (25 pitsa söömine ja minu kohv Kirunas; 60 bensiin Kirunas; 22 kämping).

No comments:

Post a Comment