JALGRATTAMATK GOTLANDIL KATARIINA KLASSIGA!

NELJAS PÄEV - 21.06.2015.

Täna pidime algse plaani kohaselt sõitma Farö saarele kaheks päevaks. Aga üldsuse soovil (loe: laste valjuhäälse protesti tõttu, mis nõudis väljateenitud puhkepäeva) otsustasime õhtul hilja ringi ja tegime täna hoopis puhkepäeva. Pärast hommikusööki läksime Bunge vabaõhumuuseumisse uuesti. Et saaks ikka pileti osta ilusasti ja maksta külastamise eest. Lastele oli muuseum tasuta. Täiskasvanutele 100,0 krooni.  Avatud muuseumi puhul sai loomulikult ka majadesse sisse. Mõnedes majades olid laudadel postkaardid vastava maja pildiga. Juures kiri, et kallis külastaja võib neid kaasa võtta. Võtsin siis minagi mõned. Muuseum meeldis mulle väga. Aga olin hädas jälle keelega. Ka siin puudusid peaaegu inglise keelsed seletused või infotahvlid. Mõnes majas oli paar lauset ka inglise keeles. Aga kui rootsi keeles oli A4 lehekülg juttu täis ja inglise keeles ainult kaks lauset, tekkis kohe küsimus, et millest ma nüüd ilma jäin.

Või siis teistpidi, et ilmselt on rootsi keelne jutt suures osas mõttetu, kuna inglise keeles on sama asi saadud ära öelda kahe lausega. Bunge muuseumi kõige suuremaid vaatamisväärsusi olime eile juba Gerdiga koos vaadanud. Need olid siis seal asuvad viikingiteaegsed ruunikivid. Gert oli rääkinud meile natukene ka figuuridest ja stseenidest kividel. Kahe erineva teooria järgi on seal kas stseenid põhjamaade või kreeka mütoloogiast. Naisterahva kuju võivat vabalt olla näiteks ilus Helena kreeka mütoloogiast. Teaduslikult on ju tõestatud viikingite ja kreeklaste tihedad sidemed. Minul ja Katariinal oli plaan minna pärast kohustuslikku (kohustuslik oli lastele, suured inimesed läksid täitsa vabatahtlikult!) muuseumiskäiku kõrval asuvasse kohvikusse kooki sööma. Aga selleks ajaks, kui meie Kariniga ringkäigu lõpetasime, polnud Katariinast ega ka kellestki teisest meie lapsest enam jälgegi muuseumi juures näha. Ja nii Katariinal kohvikus käimata jäigi! Meie tegime küll tiiru kohvikus ära. Tore koht! Asus samuti vanades hoonetes. Silma jäi mulle kohviku juures asunud kelder.

Kuidagi tuttav tuli see ette. Viivu pärast tuli meelde, kus ma selliseid näinud olin. Enne Gotlandile tulekut tulin just Hiiumaalt. Ja Kärdlas on täpselt samasugused maakeldrid iga vähegi vanema maja hoovis. Ning kärdlalased on väga uhked oma ainulaadsete keldrite üle ja demonstreerivad neid alati mujalt tulijatele. Ning tõesti-tõesti - mujal Eestis ei ole taoliseid olemaski. Nii, et täitsa teaduslikult on tõestatud ka Hiiumaa ja Gotlandi tihedad sidemed. Kuna midagi väga isuäratavat kohe silma ei hakanud, siis loobusime tegelikult pärast väikest jalutuskäiku kohvikus söömast-joomast. Ilmselt oli priimusel tehtud matkasöök meid juba ära rikkunud ja enam muu asi ei sobigi.

Jalutasime Gerdi ja Ilme juurde tagasi. Otsisin siis aga jälle priimused ja potid välja, tegin kuuma vett ja jõime juba meie harjumuspärast matkakohvi. Lapsed said samuti väikese lõunasöögi. Eriti tühi nende kõht muidugi ei olnud. Nemad olid väga õnnelikud selle üle, et pood oli käeulatuses. Seal käidi grupiti, paarikaupa ja vajadusel ka üksi. Vahepeal tundus mulle, et igaüks nendest on vähemalt viis korda päeva jooksul poes käinud. See on muidugi ilmne liialdus. Käisin siiski ka mina poes. Ei osanud sealt aga väga midagi osta. Söök oli meil olemas. Katariina tungival soovil ostsin siis lapi leiba ja sidrunit, postmarke ja šokolaadi koju kaasa. Viimast muidugi ainult seetõttu, et Katariina oli nõus need enda rattale ladustama. Rainer aga näiteks tassis poest liitrite viisi coca-colat. Poe ees oli õnneks ka postkast kohe olemas. Kleepisin margid muuseumist saadud ja lõuna ajal valmis kirjutatud kaartidele peale ja saingi kohe posti panna. Et ei ununeks nagu eelmisel reisil.

Pärast lõunat läksime täiskasvanutega väikesele rattasõidule ümbruskonda. Alguses tulid meiega kaasa Kauri ja Rainer. Ilmselt mingis meeltesegaduse hoos. Aru saades, et meie plaan ongi sõita ringi lihtsalt ja vaadata, mida põnevat ümbruses leidub, loobusid nad suhteliselt kiiresti ja sõitsid tagasi. Farösund´i läheduses mere ääres on vana militaarpiirkond. Pärast II maailmasõda oli ka Rootsi riik haaratud meeletust hirmust NSVL-du ees. Seega rajati Gotlandi põhjaosasse väga suured ja uhked kaitserajatised. See on sellest ajast alates olnud aastakümneid suletud koht. Nüüd on hakanud rootsi rikkurid ehitama sinna meeletult uhkeid maju. Ainus tingimus on see, et nad võivad küll ehitada ükskõik millise maja, aga nad ei tohi ümbrust muuta. Puid maha võtta, juurde istutada, aeda ehitada maja ümber jne. Samas on see ideaalne vabandus laiskusele. Et ei tohigi midagi teha maja ümber. Riik ei luba. Mõtlesin, et äkki nad muru niita siiski tohivad. Nii maja vahetust ümbrusest. Natukene. Muidu tuleb täitsa džungli tunne peale. Mina vist küll nii elada ei tahaks ega saaks. Üks nendest miljonäridest pidi kusjuures olema H&M-i suuraktsionär. Sõitsime meiegi mõnest sellisest majast mööda. Olid tõesti suured ja uhked. Ning suhteliselt võssa kasvanud olid teised samuti. Koht oli vaikne ja rahulik. Palju ruumi, palju õhku ja palju vaikust. Piirkond oli eraldatud aiaga. Kuid seal võis siiski käia ja olla. Territooriumil olid isegi kunstimuuseum, kontserdisaal ja kohvik.

Õhtul tegime pärast õhtusööki veel kooki. Karmen oli käinud poes päeval ja ostnud kõik vajaliku kraami ära. Ilme küpsetas valmis tordi põhjad ahjus. Põhja peale läks vahukoor, mille Kauri väga osavalt ära vahustas. Sinna peale tuli lõigata virsikud. Kuid tüdrukutel ei olnud täna üldse soovi sellega tegeleda. Poisid see vastu tegid seda väga hea meelega. Ja nii tuligi meil täna kaks torti: poiste tort virsikutega ja tüdrukute tort ilma virsikuteta. Täiskasvanud said siiski osa poiste tordist. Oma osa said ka Gert (selgus, et tal oli olnud just paar päeva tagasi sünnipäev!) ja Ilme. Gerdiga vaatasime veel Farö kaarti ja saime väga häid soovitusi, kuidas oma kahte järgmist päeva sisustada. Enamus meist täna rattaga ei sõitnud. Välja arvatud siis poes käimised. Suured, ehk siis täiskasvanud, sõitsid umbes 10 kilomeetrit. Samuti ei läinud täna katki ühtegi rattakummi. Aga sai puhata ja viimasedki märjad riided ära kuivatada. Minu kaks paari märgi jalanõusid olid täna lõunaks samuti ära kuivanud.