KOOLIVAHEAEG ELIISABETIGA - OSLOS JA IIRIMAAL!

ÜHETEISTKÜMNES PÄEV - 23.03.2015.

Meie reis hakkas kohe läbi saama. Asjad olid pakitud ja kodusõit ootas ees. Olime saanud juhendid kuidas Lusk´ist bussiga Dublinisse lennujaama saada ning orienteeruva bussiaja. Sõime natukene, proovisime endast mitte segadust ja mõnda vajalikku asja maha jätta. Pererahvas oli juba tööle läinud ja pidime lahkuma iseseisvalt. Seega ust lukustades ja võtit postkasti pannes pidime olema veendunud, et kõik vajalik sai kaasa. Seistes trepil meie kottide kõrval, kontrollisime kõik selle vähemalt kolm korda üle. Dokumendid, rahakott, muud hädavajalikud asjad jne. Minu hajameelsuse juures oli see lihtsalt hädavajalik!

Jalutasime bussipeatusesse ja jäime bussi ootama. Otsides eile meile kõige õigemat bussi, leiti isegi üks selline, mis läheb otse Lusk´ist lennujaama juurde. Õnneks ei olnud me ainukesed bussiga sõita soovijad. Vähemalt on siis kindlam tunne selles osas, et mingi buss lähimal ajal kuskile suunda ikka liigub.

Ootama pidime tunnikest pool ja siis see õige number tuligi. Võib-olla oli see ka ainukene buss, mis sellest peatusest möödub. Igal juhul läksid selle peale kõik peatuses ootavad inimesed. Meie ka. Palusin piletid lennujaama juurde, peatuse nime ma loomulikult ei teadnud. Bussijuht ehmatas ära ja arvas, et ta ei sõida lennujaama. Seletasin siis veel, et kuskile sinna lähedale ta ju sõidab ometi. Lõpuks ta piletid meile nelja euro eest müüs. Aga imestas siiralt, et me soovime tema bussiga lennujaama sõita. Samas suunas ta meid ilusasti kõige õigemas kohas bussilt maha. Jalutasime siis sinna lennujaama bussipeatusest. Polnud see midagi nii kaugel. Umbes 15 minutit jalutamist ja kohal me olime. Kotid olid küll väga rasked. Kõik need odavad kokku ostetud riided andsid nüüd ennast väga kõvasti tunda. Jõudsime kohale ootamatult vara. Igaks juhuks ju hakkad ikka natukene liiga vara minema. Ilmselt oleks meil paras olnud minna järgmise bussiga.

Nüüd läksime turvakontrollist (seal sai Eliisabet ka põhjaliku läbiotsimise) läbi. Seegi sai ootamatult kiiresti tehtud, sest Dublinis saavad lastega reisijad ilma järjekorrata. Ma ei ole kunagi osanud sellist asja kasutada, aga siin suunati meid ise kohe ruttu õigesse kohta, öeldes, et lapsega ju ... Nüüd tuli meil oodata kaks tundi. Lennujaamas ootamise vastu pole mul tavaliselt midagi. Hea raamat aitab alati! Raamatut avades selgus aga kurb tõsiasi, et olime unustanud postkaardid posti panna. Eks siis anname ise üle Eestisse jõudes. Sellist asja pole muidugi kunagi varem minuga veel juhtunud. Dublini lennujaamas oli aga kohutavalt külm. Lõdisesin selle aja ära kuidagi. Õnnelik, kui lõpuks lennuki peale saime. Nüüd siis teistpidi tiir. Alustuseks Oslosse, seal jälle paar tundi oodata (õnneks oli nüüd soe!) ja siis viimane ots Tallinnasse. Jõudsime kohale kella kümne ajal. Ootas meid külm maja ja tühi külmkapp.

Meie seekordsel reisil kulus meil kõikide asjade (nii vajalike kui ka mitte vajalike) peale kokku 650,0 eurot. Kui kokku ostetud riided välja arvata, siis oli reisikulu 486,0 eurot ehk inimese kohta 243,0 eurot. Kindlasti ei oleks me saanud selliste summadega hakkame, kui poleks olnud meie lahkeid võõrustajaid. Tiinat Oslos. Irenat ja Michelangelot Dublinis. Minu ja Eliisabeti kõige suuremad tänud teile kullakesed! Viimasel ajal on juhtunud nii, et ühe reisi lõppedes on järgmise plaanimine juba alanud. Nii seegi kord: juunikuus on plaanis minna Katariinaga klassiga jalgrattamatkale Gotlandile.